A Travellerspoint blog

Guatemala

Tikal & Livingston

overcast 23 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Tere tere

Lootsite juba, et ma rohkem ei postitagi, jah? Muffigi, olen tagasi Guatemalas ja yhendatud yle pika aja jalle internetti. Damn, kui kylm siin on. arrrrrr, t6esti. Ja raige tuul ka. Pole veel sellist turbulentsi enne tundnud, mis seekord maandumisel. Tahtis ikka alumiiniumtoru taitsa pulkadeks raputada. Raagitakse, et mingi kylm fron on Alaskalt siia tulnud. Paha, paha. Olen juba nii ara harjunud soojaga, et 23C tundub taielik talveilm, siuke tunne, et viskab lume kohe maha. Samas, tapitahed jallegi kadunud (putka omanik on k6vasti piiranguid arvutile seadnud, kuigi teiste kasutajate tegevust vaadates selgub, et pornosaidid on in ja peamine kylastuskoht kohalikel).

Yritan kokku v6tta viimase paari nadala syndmused. See post raagib siis Guatemala ajast enne J6ule. Nii, jatkan sealt kus pooleli jain. Nimelt siis Flores. Saime endise koolikaaslasega kenasti kokku ja vaatasime ka selle Tikali ara (Q150 pilet, terve paev + transport vist oli Q60). Juhuslikult selgus, et samal ajal veel 4 endist koolikaaslast samas hotellis. Laksime kl 5 hommikul (osad laksid ka 3 paiku, et paikeset6usu naha - no paike naitas end sellel paeval esimest korda 6nneks alles 12 paiku paeval - paras neile). Tund aega bussiga s6itu. Tikal siis on koht, kus v6imalik Maya uhkemaid kivijurakaid naha. Paris lahedad olid, kuigi Angkor, Cambodias on ikka oluliselt v6imsab asi. Mulle meeldis samas eriti just see, et terve hommiku pooliku oli udune natukene. Need kivijurakad siis kerkisid lahedalt puudelatvadest yle ja siis ...

PC200129.jpg

oehh, siin on tänane update. Eile viskas ikka närvi lõpuks nii mustaks, kui seda kahte lõiku 3 korda järjest kirjutasin. Nimelt on osad kiiboordid nii värdjalikult (minu jaoks) disainitud, et power nupp on topitud täpselt delete nupu alla. Seega pidevalt hitin seda nuppu kogemata ja kaotan oma kirjutatud jutu (kuna olen laisk, siis ei viitsi kogu aeg salvestada). Seega, täna uus arvuti, kiire nett, täpitähed ja power nupp puudub :-D Elu on ikka lill.

Tahtsin eile kirjutada, et need kivijurakad lihtsalt seisid seal kuidagi vaikides ja me lihtsalt kükitasime pikalt ühe otsas ja jõllitasime neid vastu. Mets, metsakohal udu ja siis need jurakad sealt läbi metsa ja udu välja paistmas. Müstiline. Ja külastajaid peaaegu polnud, kuni selle ajani, mil me lahkuma hakkasime. Fotodega tiba nutune lugu, kuna neljast kaamerast, mida kaasa vedisime, andsid kõik 3 digikat üksteise järel saba (aku laadimata). Ei saa aru, kuidas sellise lihtsa koha pealt on võimalik ikka ja jälle eksida.

n36104202_..68_3653.jpg
(by Carolyn Sidles)

n36104202_..357_103.jpg
(by Carolyn Sidles)

n36104202_..51_8161.jpg
(by Carolyn Sidles)

n36104202_..45_6192.jpg
(by Carolyn Sidles)

Kõige lahedab hetk oli aga siis, kui hakkasime ära minema ja järsku metsavahel hirmsat raginat kuulsime. Järsku jooksis meie eest läbi 30-40 pealine (järelikult ca 120-160 jalaline) seltskond Coatiseid (nii nad ise ennast kutsuvad). Tegemist siis mingite pesu- ja sipelkakaru vahepealsete elukatega. Väga muhedad ja koomilised sellid igal juhul. Hirnusin ikka herneks seda vaatepilti vaadates, kuid nagu ette vabandatud, siis jäädvustada ei õnnestunud. Kokkuvõtvalt oli asi igati pikka bussisõitu ja piletit väärt. Eelkõige just turistide vähesusest tingituna. Paljud sellised kohad, kus käinud olen, on nii üle turistitatud, et kaob igasugune huvi neid külastada. Tikali osas mitte, hommikul just.

n36104202_..36_3364.jpg
(by Carolyn Sidles)

Floresest sõitsime siis bussiga edasi Rio Dulce`sse (Q60, 4h) ja sealt edasi paadiga Livingston´i (Q100, 3 h). Tegemist siis külakesega Kariibimere ääres. Kuhu kurat me nüüd siis sattusime??? Kaardi ja passi järgi oleks nagu Guatemalas veel, kuid ümbruskond on täiesti erinev. Nimelt siis täielik Rasta värk. Mustanahalised, pelikanid, kreooli keel ja toit jne. Väga lahe. Suhtumine ka täiesti teine.

PC210144.jpg

PC210140.jpg

Me ei saanud nagu arugi, kui järgnesime ühele rastamehele nagu hüpnotiseeritud lambad. Kui hüpnoos lõppes olime kenasti ühe majutusasutuse klientideks hakanud ja isegi nõustunud dormitory`s magama (Q35, 6 voodit toas, uks lukus ei käi, aknaid pole jne). Samas väga lahe usast-pärit-harley-tatto-bodibilder-omanik osutus pärast ohtrat alkoholi tarbimist enam-mitte-nii-lahedaks-omanikuks aga see selleks. Järgmiseks päevaks bukkisime ennast päevasele rannatripile, kuna tõesti oli juba suur igatsus ujumise, vedelemise ja muu sarnase järele (Q100, Playa Blanca, ca 1 h paadisõitu, sama guest house organiseerib). Sõitis kogu meie väike pere ehk siis majutusasutuse kliendid koos personaliga (ca 20 inimest). Ja oli väga lahe. Ujusime, tagusime liival vutti ja võrku, ujusime, jõime õlut, päevitasime, ujusime, tagusime vutti ja võrku, pildusime puu otsast alla kookoseid, ujusime, jõime õlut jne jne jne jne. Lahe, mulle hakkas rannas vedelemine täitsa meeldima. Siiani ma seda väga hästi just talunud ei ole, kuidagi igav hakkab alati aga seekord nagu mitte.

PC230152.jpg

PC220148.jpg

PC220147.jpg

Kuna oli laupäev ja mul järgmisel päeval lend Kuubale kella 16 paiku, siis hakkas tekkima kerge paanika, et kuidas ikkagi pealinna saada. Mul oli olemas bussipilet Rio Dulcest, kuid kas ja millal sinna hommikul paat läheb, oli väga küsitav. Pigem nagu arvati, et tõesnäoliselt ei lähe enne lõunat midagi. Seega pedaaa. Pidasin treeneriga nõu ja pärast randumist (ca 17 paiku) jooksin sadamasse, et uurida kas on võimalik sõita veel samal õhtul Puerto Barrios`se (sealt nagu lihtsam pealinna saada ja ka paadiühendus on regulaarne). Sadamasse jõudse hakkas juba pimedaks minema ja sell ütles, et ca 15 mindi pärast väljub viimane paat. Panin jooksuga tagasi koju, kamaluga lükkasin asjad kotti, maksin arve ja jooksin tagasi sadamasse (ca tund hiljem) ja jõudsin täpselt viimase paadi peale. uhhhh, vedas (Q30, 1 h).

PC230153.jpg
(taamal väike valge asi siis Puerto Barrios)

Puerto Barrios on muidugi suhteliselt mõttetu koht, ehitatud sisuliselt UFC (United Fruit Co ehk siis "Banana Republic" väljendi maaletooja) poolt. Samas, kreooli toit oli vahelduseks väga hea. Hostelis olin vist ainuke külastaja, tuba ca 100. Kui väsinuna ja sitasena küsisin, kas sooja vett on vastas omaniku asemel mingi tüse mutike, kes diivanil vedeles, et: "amigo, no nececitas agua caliente para ducharte cuando podrias usar mi amor que es muy caliente"
:-D Selle peale, kui mina ja administraator hirnuma hakkasime, kukkus mutike ise ka kõva häälega naeru kõõksuma. ühesõnaga, tädike üritas mulle tuppa pressida ja oma "kuuma armastust" kuuma dushi asemele müüa.

Bussijaam oli kenasti naabertänaval ja saingi omale kenasti pileti kella 8 bussile (Q90, 5 h) kusjuures sain veel Rio Dulce-Guatemala City 2 piletit ka veel tühistatud, mille eest sain samuti tagasi Q90 (maksime Q110 algul).

Guatemala Citys veel viimased e-maili tsekkamised ja siis lennujaama, et Kuubale põrutada. Seega siis Jõulueelne periood kokku võetud. Järgmine post siis juba Kuuba seiklustest.

Terv,
Jako

Posted by jakokruuse 13:29 Archived in Guatemala Comments (0)

Feliz Navidad!

nendele kes aru ei peaks saama siis Häid Jõule ;-)

sunny 25 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

No nii. Asjalood nyyd sellised, et osaliselt on kadunud täpitahed - parim mis ma teha suutsin, oli ette völuda Soome kiiboord. (update päev hiljem) täpitähed leitud teisest linnast ja teisest arvutist :-)

(update päev hiljem) Kõigepealt, kasutaksin seda meeldivat võimalust, et kõigile soovida ilusat Naistepäeva! ... ja häid Jõule ja aastavahetust muidugi ka! Ma nimelt ilmselt selle aasta sees väga palju netti ei satu, sest lähen mõne päeva pärast Kuubale ja seal vist netiga tiba kehvem lugu, kui siin Guatemalas. Seega, ilmselt on see lõppeva aasta viimane postitus. Aga jah, olge tublid, sööge aga kõhud ilusasti rasvast seapekki ja hapukapsast täis ning mõelge minu peale, kes peab siin samal ajal maitsetuid tortillasid näost sisse ajama (krt ila hakkas just nirisema kiiboordile selle hapukapsa ja sealiha mõtte peale). Ja vaadake, et ühe pitsi kindlasti ka minu terviseks aastavahetusel võtate, ma võtan kindlasti mitu Mojitot ja Cuba Libret samal ajal teie kõigi terviseks kallid sõbrad seltsimehed.

Aga, juhtunud on selline lugu, et imekombel on otsa saanud kool. Kuidagi väga imelik on, ei pea nagu hommikul kooli töttama ja koolis iga poole tunni tagant kella vaatama, et millal see tund kyll juba löppeb. Aga samas oli siga lahe. Väike reklaam ka, et kui keegi plaanib siia kanti keelt öppima minna/tulla, siis soovitan julgelt oma kooli - La Cooperativa ning oma perekonda (krt nimi ei seisa meeles, kuid mul kontaktid olemas). Printige Rosa pilt välja ja lennake sellega peale.

(Delfino - kooli aednik ja mina, värvid on krt väga sassis miskipärast)
PC140059.jpg

Eelmine reede läks siis hirmsaks sahmimiseks. Köigepealt koolis löpetamine (ilma erilise kärata). Siis jooksuga turule, et nodi osta. Mäletad, rääkisin, et tahan oma perekonnale curryt keeta. Jajah. Mu naabrinaine hakkis sibulaid ja mina siis keetsin möksi. Kokku vist 2,5 h. Aga ära sa ytle, ei tulnudki väga halb. Täitsa söödav. Ma tiba pelgasin, kuna öigeid aineid polnud. Aga samas, viska aga peoga tsillit ja kyll see igasuguse maitse ära vötab. Tundus, et perekond oli päris sillas. Domingo kysis isegi juurde. Ja yhe veini nööpisime ka lahti.

(alanud on kohviubade noppimise hooaeg - vajatakse töökäsi)
PC120041.jpg

Pärast pyha öhtu söömaaega, läksin koos kahe Kanadast pärit koolikaaslase ja öpetaja Arturoga Cantina-sse. See on siis kohalik joomaurgas, kus kohalikud ikka sajaga keevitavad ja hiljem pikutavad (mäletate kyll ju, mainisin seda ka varem). Mnjah, polnud miskit erilist. Aga ölut sai ikka joodud kyll. Ja hiljem siis suur pidu Alegres (ilmselgelt tuleb hakata söpradele fyysilisi noomitusi tegema, sest ma kyll yhtegi tuttavat seal Eestist ei näinud. Oli ju jutt, et tuleb kohal olla). Kell 3 olin köpsti voodis tudimas. Hommikul siis viimane hommikusöök veel perega ja siis ajasime naabrinaisega oma hiigelsuured pambud selga ja kimasime Antiguasse (Q40, 4 h koos tunnise seisakuga teetööde töttu).

(sõpradega Kanadast ning õpetaja Arturoga Cantinas)
PC150061.jpg

(mina ja Rosa. Rosa ei näe mitte väga häppi välja, ja mitte eriti pikk ka)
PC150073.jpg

Eelmise nädala keskel sai siis tehtud ka see ZipLine asi ära Panajachelis. Q140 ja 8 erinevat köit. Peab ütlema, et päris lahe oli. Ma muidugi juba enne arvasin, et see ikka päris tõsi olla ei saa mis kirjutati (a la tuhande meetri kõrgusel ja sama pikk ja kindlasti hakkab sumpa lörisema selle peale jne). No ei olnudki tõsi. Tuhandete meetrite kõrgusel võis olla küll, kuid merepinnast. Maapinnast vast oli 200-300 meetri kõrgusel ehk. ... ja pikkust oli ka vist ca 400 m igal köiel. Aga kokkuvõttes sai järjest sõita (mul oli 2 giidi ja ma olin pargis ainukene) ca 45 minutit, köied kõik omavahel ühendatud nii, et pead korraks vaid ringi keerama ja uue köie külge ennast kinnitama. Erilist hoogu muidugi see asi ei arenda ja seega loodetud adrenaliinilaks jäi kahjuks küll saamata. Aga oli väärt ma arvan.

PC140060.jpg

Pyhapäeval sai siis ette vöetud kauaoodatud ja paljukiidetud trek Pacaya otsa ehk siis lohe Gorönits ehk siis aktiivne vulkaan (Q40 + Q40, kokku 7h). Bljääd. Vot sellist asja ei näe ikka mitte kohe iga päev. In fact, sellist asja näeb ilmselt kord elus ja väga väike seltskond. Karp vajus ikka täiesti lahti. Täiesti haige, sick, enfermo, sairas värk! Pilte kahjuks eriti häid teha ei suutnud, kuna meil on väikese digikaga vaidlus ja seega ta keeldub mulle ilusaid pilte tegemast hämaras. Pärast 1,5 tunnist bussisöitu kömpisime ca tunni et jöuda siis Gorönitsini. Raibe sylgas ikka tuld päris asjalikult. Kogu see asi näeb seal välja muidugi nagu kuu maastik, ääretult raske on seal köndida ja kivistunud laava on väga terav - just nagu surnud korall aint must. Saapad said ikka räiget vatti nii, et ribad väljas.

PC170108.jpg

Näha oli 3 pöhilist jöge või juga (krt ma ei tea kuidas seda nimetatakse) ja me siis passisime seal ääres suud ammuli ja plöksisime pilte ca tunni. Jöudsime hämaras ja lahkusime pimedas. Räige tuul oli ka muidugi, krt vaata et puhub minema. Aga jah, asi oli vöimas. Ma ei oskagi seda siia kirja panna kuidagi. Ja pildid ka seda ei kirjelda. Peate ise minema. Laava möga (ca 2000 C) siis lihtsalt vaikselt vajub mäest aga alla, aeg-ajalt veerevad suuremad kivid ja laavasegu kamakad alla, mille peale rahvas yritab oma kabjad eest ära saada. Passitakse siis ca 10 meetri kaugusel, sai ka lähemale minna, kuid ytleme nii, et päris palav on seal ääres ja eriti ei kisu. Damn, krt siiamaani on veel saba täiesti röngas selle peale. Asi ise on muidugi hull turistilöks, kuid igat minutit ja Qd väärt. Tsiviliseeritud maailmast sellist atraktsiooni ei leia.

PC170088.jpg

PC170085.jpg

Ja arvake ära, mis selle pildi peal on....
Öige, Poola sultanaadi vimpel (jälle Guido Mammastest oli kiireim). Nagu hämmingut veel vähe oleks, imestasin tiba veel, kui vaatasin, et mingid sellid rullivad Eesti lipu lahti ja kukuvad pilte klõpsima. Kokku siis vähemalt 4 estot - mina, Kaido kes samuti yksi reisib ning Tönu ning tema kaunis naine, kelle nime ma kahjuks ei mäleta. Kõik nagu kohtusid selle sama lipu rullimise peale. Olime vist nii ametis laava plõksimisega, et ühtegi pilti koos ei saanudki tehtud. Nujah, mis seal ikka. Sabad rõngas kõmpisime aga jälle mäest alla bussini. Viimase otsa saime Kaidoga ka ühte Singapuri plikat tassida, kes omal kenasti hüppeliigese välja väänas (ai kus mul oli hea meel, et mul jalas sigahead matkasaapad :-))))

PC170099.jpg

Esmaspäev veedeti pealinnas. Mul oli nimelt palju asjatoimetusi ja aega kahjuks vähe. Kõigepealt oli tarvis sebida Kuuba turistikaart. Krt ma olen seda kõvasti uurinud ja igalt poolt antakse erinevat inffi. Osad ütlevad, et saab lennujaamast, teised et ei saa ja kui pole kaarti, siis pardale ei lasta. Kuna mul lend järgmisel pühapäeval, siis otsustasin asja kindluse mõttes korda ajada. Sõitsin lennujaama ja käisin vähemalt 5 inimese jutul. No ei saa siit oli läbiv sõnum, kuigi üks plika andis mõista, et võib-olla keegi pärastlõunal suudaks selle välja võluda (ei olnud eriti veenev samas). Nojah, kell oli 12 ja mul oli täpselt 1 tund aega, et Kuuba saatkonda ennast sebida. Mõeldud tehtud.

Tere tulemast Kuubale!!!
Asi algas sellega, et valvur ütles uksepraost piiludes, et lühikeste pükstega sisse ei saa. WTF??? Ja täiesti tõsiselt kohe - et tule aga homme tagasi ilusasti habe aetud ja ülikond seljas. Fuck that! Selgitasin küll, et sõidan homme minema ja ei saa, kuid erilist tolku polnud. Viimases hädas tuli meelde, et mul seljakotis matkakilekad (tahtsin nimelt osad riided Kahude juurde pealinna jätta mõneks ajaks). Tänu Allahile! Ajasin need oma lühikeste pükste peale ja panin ka teise särgi selga. Nägin välja nagu Michelini mees, kuid valvur leebus selle peale ja lasi sisse. Täitsin kõik paberid (tegelt 1 ja väga lühike) ja siis sama valvur hakkas ajama, et täna vist ikka ei jõua jne. Päris põlve maha ei pannud, kuid mangusin ikka kogu raha eest, et olen endisest liiduvabariigist ja suur Kuuba sõber ning, et mul on kodus Che T-särk jne. Asi lõppes sellega, et mult kasseeriti 15 taala ning suruti mingi lipik pihku. Tere tulemast Kuubale ma ütlen.

Täiendusena oli tarvis eurosid, sest Kuubal hetkel taalas maksmine ja vahetamine kallim (öeldi saatkonnast ja ka minu majutusasutus Havannast). Nojah. nagu lihtne ülesanne või mis? Aga teps mitte. Sebisin ca 2,5 tundi mööda linna, kuni lõpuks sain siis oma eurod kätte (Banco Uno kui kellelgi sama probleem Guates).

Õhtul pidime veel saama kokku Kaja, Kata ning Kaja õe ja õemehega, et õhtust süüa ja mina muidugi tahtsin oma kola neile anda. Leppisime kokku, et Nery (mäletad Kaja autojuht/turvamees) nopib mind peale. Saimegi kenasti kokku, kuid kuna esinesid räiged ummikud, siis võttis ikka väga kaua aega, et lõpuks kokku saada Kahudega. Lõpuks kõik õnnestus ja lobisesime ühes kenas restoranis mõnda aega. Tuhat tänu teile jälle, btw!

Täna tegin siis 10 tunnise bussireisi Floresesse, et siit lähipäevil Tikali minna (kui Mehhikost tulin, siis sai sama ots vastupidises suunas tehtud). Q100. Bussis liibus ligi mingi insener, kes soovis inglishit praktiseerida minu peal. Ma siis vastutasuks tüütasin teda oma spanishiga. Praktiliselt enamus ajast ikka. Hiljem kutsus veel koju külla, kuid ma kohe ei viitsind minna - lubas õhtu poole veel helistada. Eks näe. Suht lahe sell. Homme hommikul kl 6 peaks siia laekuma ka üks endine koolikaaslane, kellega koos siis pidime Tikali minema (seal on endise Maia impeeriumi kõige vingemad kivijurakad, mida tahaks uudistada).

Mis siis ikka. Veelkord, olge tublid, nautige pühi ja aastavahetust ning eks siis uuel aastal joonistab

Posted by jakokruuse 13:47 Archived in Guatemala Comments (0)

"Aeg luubis"

ehk kokkuvõte vahepeal toimunust

sunny 30 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Alljärgnev on lühikirjeldus ca viimase 10 päeva logelemisest. Jutt ei oma ei korralikku pealkirja, sissejuhatust, teemaarendust, kokkuvõtet, lõppsõna ega lööklauset. Ühesõnaga täiesti mõttetu sõnade jada. Soovitan soojalt midagi muud teha, kui arvuti taga passida, lugeda ning silmi rikkuda. Mine keeda hõõgveini parem.

Üle-eelmisel pühapäeval käisin naaberkülas Santiago Atitlan´is. Q15 ja pool tundi paadisõitu. Midagi erilist selle megacity kohta ei oskagi öelda. Parasjagu oli toimumas mingi jalgratta võidusõit ja rahvast tundus päris palju osalevat. Kui rahvas juba sellistel spordiüritustel osaleb siis järelikult ei ole elujärg üldse mitte halb. Minu sõidu alternatiiveesmärk oli seina seest tiba cashi välja raputada. No ei õnnestunud. Enamus aparaate on siin mingi 5B kaubamärgiga ja minu Hansa kaarti nad igaljuhul ei tunnista. Põrssad sellised. San Pedros samuti. Seega pean igal nädalal tegema ühe reisi mõnda suuremasse naaberkülla, et puru raputada tiba. Mõned pildid klõpsisin ka.

PC020003.jpg
PC020006.jpg

Ühel kolmapäevasel päeval olin siis jällegi parasjagu Panajachelis, et puru võtta, kui kuulsin tänaval sulaselget Eesti keelt. Krt esimese ehmatusega pidin mõne sekundi mõtlema lause moodustamise osas. Paar siis reisimas siinkandis kokku 3,5 nädalat. Oli väga lahe vestelda. Järgmisel päeval kohtusime uuesti juba minu kodukülas ja ajasime niisama juttu. Päris tore oli (pilt ka siin).

PC070016.jpg

Mõni aeg tagasi sai veel kohtutud lahedate vendadega USAst - kutsun neid Vendadeks Voitkadeks (Voits, ära pikka viha pea. Lepime kokku, et jääme ikka sõpradeks, eks). Sellid kärutavad väga kummalise autoga siin kandis ringi (pildilt ei saa aru, kuid tegelikult siis auto kaetud vaipadega). Autol käivad veel kõikvõimalikud luugid ja klapid lahti, peaaegu nagu Batmobil. Fresco.

PC040009.jpg

Möödunud laupäeval kargasin bussipeale ning põrutasin Quetzaltenango´sse, ehk maakeeli siis Xela. 2,5 tundi ja Q25. Xela on ca 2200 m ning suuruselt teine linn Guatemalas. Päris kena, kuid imekombel üsna tühi teine. Kuna reedel oli kuradi põletamise päev, siis ilmselt rahvas magas veel pohmakat välja vms. Kuradi põletamise päeval siis pannakse tänavatele põlema vanu riideid, raamatuid jne (kõlab nagu 30'ndate Saksamaa, mis?). Sõnaga, mida iganes, millega seostuvad halvad mälestused. Ma ei pannud midagi põlema, kuigi selles mõttes tekkis tahtmine kirikule, kus pidev lauluproov käib, punane kukk räästasse toimetada. Jäi seekord siiski tegemata. Teinekord.

PC080019.jpg
PC080021.jpg
PC090031.jpg

Kolasin niisama linnas, midagi erilist ei oska kosta. Kena linn, ilus parque central, puhas ja suhteliselt korras (kesklinn vähemalt). Aga ma ei saa ikkagi aru, kus kõik inimesed on? Tänavad suhteliselt tühjad. Imelik. Mind hoiatati, et võta kindlasti soojad riided kaasa, kuna külm. No siga palav oli hoopis, ptüi. Õhtul enne väljaminekut võtsin oma sõnad muidugi tagasi, kui kerge niiskus hakkas toaseintele kogunema (kahene tuba Q40). Toppisin soojalt riide ning kobisin välja. Sõin ning võtsin mõned Cuba Libred linna kõige "kuumemas" baaris (krt nime ei mäletagi, mingi hägune pilt ka sellest).

PC080023.jpg
PC090033.jpg

Btw, Lemps sa peaks siia ennast sebima. Normaalajal (ehk siis happy hour ajal, mis kestab enamus päevast) topitakse siin Cubasid uskumatult kirve hinnaga - nimelt tervelt Q3 tükk ehk ca 5 eeku! Vaieldamatult kõige odavam jook üldse, vesi vist on kallim baaris.

Ööseks toppisin riideid veel rohkem selga (kogemus Mehhikost oli veel värskelt meeles). Soe pikk pesu, pullover, sokid + villane tekk peale. 4 paiku ärkasin üles ja toppisin püksid ka jalga. rrrrrrrrrrrr, ikka ei maganud väga normaalselt külma tõttu. Tekk haises ka tiba kuse järele miskipärast :-)

Xelast jättis kõige parema mälestuse turg. Johhaaaidiiii. Olen neid turge siin näinud suuremaid ja väiksemaid, turistilikumaid ja vähem turistilikumaid, kuid Xela turg oli lihtsalt massive! Siga suur ning värviline. Ühtegi turisti ei näinud seal. Oioioi kuidas mulle meeldivad ehedad turud, eriti toidusektsioon - nii värviline ja hästi lõhnav. Mmmmm

PC090024.jpg

Turule oli mul muidugi asja ka, ei ole midagi et kakerdan niisama ringi. Nimelt tekkis millalgi mõte, et korraldan oma perele enne lahkumist väikese õhtusöögi. Ma peale Curry ja Singapore nuudlite midagi eriti teha ei oska, seega otsustasin esimese kasuks. Paraku, selleks on tarvis palju igasugu pulbreid, juuri, lehti, varsi, vilju jne. Pärast mõningat sebimist leidsingi curry pulbri, purgi kookospiima, tiba tumeriku (krt kuidas see eesti keeles on?), õli, mingeid vürtse, küüslauku. Puudu veel pähklid ja ingver, mille leidmiseks pidin järgmine päev turule tagasi kobima. Lõpuks leidsin mingid kärbatanud ingveri ja Hiina pähklid - ajavad ehk asja ära. Tarvis veel osta kanafileed (võib probleemiks osutuda, kuna üldiselt pradaitatakse vaid terveid kanu või siis liha koos kontidega - no bien), tsillit ja sibulaid. Palusin sõbral Kevinil, kes töötab ühes restos, sebida mulle tiba masala segu, kui on. Lubas asjaga tegeleda, eks näe.

Kava näeb siis välja selline, et reede õhtul üritame siis roka kokku keeta (naabrinaine, Islandilt hakkab hakkima juurikaid). Pean lähipäevil tegema väikesel invetuuri köögis, kuna siiani olen näinud vaid paari kaussi. Mul nimelt korralikku suurt panni tarvis ja igasugu potte-topsikuid jne. Uurin ka õhtul, kas pererahvas ennast täiskarsklastena lihtsalt üritab näidata või ka seda on. Oleks ju kena väike peet ka poest kõrvale võtta, et sodi alla loputada.

Homme (neljap.) üritan minna jälle naaberkülla Panajacheli. Seekord õnneks mitte puru raputama. Nimelt lugesin kohalikust lehest, et seal on võimalik ZipLine teha. See siis köis kahe punkti vahel mida mööda siis saab sõita rippudes või istudes. Lapsepõlves sai ühe puuotsast teise otsa nii lastud. Vahe aga selles, et siin on köis ca 1000 meetri kõrgusel ja ca sama pikk. Kõlab jällegi uskumatuna ning tahan kindlasti selle nalja ära teha. Panas siis saab jutu järgi 6 sõitu (erineva pikkuse ja kõrgusega köied, millest pikimast rääkisin) mis maksab Q120. Auuu, see saab vinge olema kindlasti.

Plaanidest veel. Tegin hiljuti veel mõned muudatused plaanides. Nimelt otsustasin saadud info põhjal, et Belizesse ei viitsi minna. Otsust tegi lihtsamaks asjaolu, et mul tuli järsku keeleõppest räige kopp ette - vajan pausi ja kiiresti. Seega, enne Cuba Libresid jääb mul üks vaba nädal, mille investeerin Antigua vulkaani vallutamise ning Tikali peale. Naabrinaisega sõidame koos Antiguasse paariks päevaks. Seejärel nädala alguses tahan käia korra Guatemala City lennujaamas, et oma turisti kaart sebida Kuuba bürokraatide tarvis ning tiba eurosid osta. Seejärel peaksin kohtuma ühe plikaga Alaskast, et Tikali sõita. Peab veel uurima kuidas täpselt jne.

Selle nädala reedel toimub suure tõenäosusega üks suurem pidu jälle. Nimelt on lisaks minule mitmed inimesed lahkumas siit suusakuurortist selle nädala lõpus ning tulemas ka paar sünnipäeva. Inimesed lähevad jõuludeks koju jne. Isegi San Pedro maskott - Gendolf läks nädala eest koju. Kutt suitsetas siin iga päev cracki, paar aastat järjest. Murdis jalaluu ning põlvekeder oli ka puruks - liikus vaid ratastoolis. Kutt (vanust ei oska öelda, pakuks ca 60) koperdas siin kuidagi ringi ning halises, et Kanada ametivõimud ei luba teda koju. Tema hirmsasti tahaks koju minna. Igas pubis oli karbike kirjaga "Help Dave". Sittagi. Selli leivanumber olevat see, et jõuludeaegu topiti sell oma ratastooliga pick-upi kasti, aeti selga punane mantel ja sell siis mängis jõuluvana - tal oli pikk valge habe. Sõnaga, isegi see sell saadeti lõpuks koju. Seega otsustasime kodupubis nimega "Alegre" korraldada väikese kogunemise. Eks siis näe, mis välja kukub. Kõik on oodatud igaljuhul. Ja ma olen väga solvunud, kui te kohale ei ilmu.

Kõik!

Posted by jakokruuse 12:15 Archived in Guatemala Comments (1)

Vanakooli filmikaga tehtud esimesed pildid

sunny 32 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Minu vanakooli Nikon F50 tehtud esimesed pildid asuvad siin:
http://www.kodakgallery.com/I.jsp?c=wo1ozbi.3ai6p4s6&x=0&y=nos0nj
Saatsin emaga koos koju 4 esimest rulli ning Maris lasi ära ilmutada ning riputas üles. Loodetavasti näete neid.

Posted by jakokruuse 11:50 Archived in Guatemala Comments (0)

Fiesta, fiesta, fiesta

... ja väike muudatus reisiplaanides

sunny 29 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Tere seenelised-marjulised!

Aega jälle mööda voolanud ja pidasin otstarbekaks väikese üllitise jälle postitada.

Mis siis vahepeal toimunud on? Kõigepealt väike muudatus eelmises postis üles antud reisikava osas. Nimelt ostsin mõni päev tagasi omale edasi-tagasi piletid, et Jõuludeks ja aastavahetuseks külla lennata vanale heale sõbrale ning võitluskaaslasele Fidelile Kuubal (486$). Olen seal 23.12.07 - 02.01.08. Saab kindlasti väga lahe olema, kuigi jätab kindlasti oma jälje minu badzetile. Seega esineb postitatud reisikavas ca 2 nädalane nihe. Juhhuuuu. Hetkel on veel tiba jändamist omale elamise ning turisti kaardi sebimisega.

Well, San Pedros on alanud jõulupidustused. Seda ka, kuid lisaks kohtusin eelmisel nädalal väga paljude lahedate inimestega ja seega on viimasel ajal päris palju pidutsetud. Eelmine reede ja laupäev chillisime (just, veel ei ole vajadust hängida) ca 10 pealise seltskonnaga:
3 plikat Soomest (töötavad Viking Lines ja lällavad hetkel kusagil Ecuadoris ringi) - Hanna, Annika ja Vicky
1 kutt Iirimaalt (sell siis reisil kokku 2 aastat ja kavas minna jalgsi Kolumbiast Tsiili lõppu) - Daithi
2 kutti USAst (geoloog, hariduselt ja ametilt ma mõtlen, mitte vabakutseline. teine kutt pärit Venezuelast, kuid elab Miamis - just otsustas, et jääb San Pedrosse 4 kuuks ja läks tööle ühte kohalikku restosse :-) - Matt ja Kevin
1 plika (endine modell, kes reisile läks, kuna agentuur soovitas kaalust 1-2 kilo kaotada) samuti USAst - Clarise
1 kutt Kanadast (vabakutseline fotograaf) - Chris
1 plika Iisraelist (töötab mingis IT firmas - pidi minuga Kuubas liituma uuesti) - Lilach
1 sell Uus-Meremaalt (uskumatult lahe sell, töötab 3 MEURi maksva jahi peal ja sõidab siis sellega mööda ilma ringi) - Scott
ning mina (loomulikult kõige lahedam ja osavam sell kogu seltskonnast).
PB240394.jpg
(vasakult Chris, Scott, Vicky ning Hanna. Mitu päeva oleme seltskonnaga arutanud, et kes see mustanahaline sell oli - keegi ei tunne ega tea)

Eelmisel laupäeval oli Full Moon Party (Q25). Paraku, pidin mina peolt lahkuma juba üsna varakult, kl 03, sest ilge vässa tuli peale ja ei suutnud enam träänssi välja kannatada (pidu alles algas kl 01). Paatidega viidi rahvas siis üle järve kella ühe ajal (Q15). Enne seda rokkisime muidugi teistes kohtades kodukülas. Ei saanudki aru, kas tegemist oli kellegi aiaga või mingi restoranitaolise asjaga vms. Oli suur aed ja suur maja ühesõnaga. Päris huvitav oli. Ja meenutas Tais, Ko Pha Ngan'is toimuvaid (üldse, väga palju on selles kohas sarnasusi Taiga). Enamus meie seltskonnast laekus muidugi tagasi alles järgmise päeva lõunaks :-)
DSC00679.jpg
(Full Moon Party - vasakult Hanna, Vicky, Clarise, taga Lilach)

Hiljuti avastasin väga laheda asja - nimelt ühe kõrtsi tagahoovis (El Barrio) taotakse igal õhtul pokkerit. Juhheeiii. Olen siin 2 õhtut mänginud. Neljapäeval oli päris lahe, lõpuks muidugi kaotasin nagu ikka - peamiselt Scottile. Entry on Q20, seega pole nagu eriti suur damage (võrdluseks - liitrine õlu maksab Q25). Reedel läksime uuesti, kuid eriti seekord nautida ei saanud - kõik peale meie kahe olid väga mornide nägudega nagu oleks nad parasjagu tööl raha teenimas. Fui, no fun. No no. Loomulikult kaotasin jälle Q20. Damn, õnne ei ole lihtsalt, sest minu mänguoskustes ei saa ju ometi midagi viga olla. Mängin ju imehästi - kõik teavad seda ;-)

Pärast toimus veel ühes keeltekoolis mingi pidu, kus ma küll suhteliselt vähe aega figureerisin. Nimelt oli tarvis väga vara ärgata, et koolikaaslastega mingi järgmine kohalik küngas vallutada. Võrreldes vulkaan San Pedroga oli see (Nariz de Indio ehk Indiaanlase nina, kuna mägi näeb tõesti välja, kui indiaanlase pea/nina) suhteliselt käkitegu. Kokku vist 2 tundi tõusu ja mitte liiga järsku. Samas, ütleme nii, et higistatud ja hingeldatud sai ikka usinasti. Maksis kokku Q30 + Q15 pick-up'iga tagasi sõit.
PC010426.jpg
(kes aru ei saa, siis tegemist suure ristiga)
PC010431.jpg
PC010435.jpg

Eelmise nädala lõpus kohtusin ka perekond Kahudega, Panajachelis. Nimelt nende tütar Liisi oli neid Eestist sõitnud vaatama ja seega külastasid nad ka Atitlani. Tegime mõned õlled ja ajasime niisama juttu. Päris tore oli vahepeal näost-näkku Eesti keelt rääkida. Samas, tekitas see järgnevatel päevadel minus päris suurt masendust, sest keeled hakkasin kergelt segamini minema. Ühel ja samal nädalavahetusel tuli siis suhelda peamiselt inglise keeles, osa aega soome keeles, samuti hispaania ja eesti keeles. Viimased päevad koolis ongi kerge tagasilöögi andnud - tundub, et vajan üsna pea väikest pausi keeleõppest. Kõik minevikud, tulevikud ja olevikud hakkavad natukene segamini minema. Samas, ega mul siin suusapealinnas enam eriti kaua aega polegi. Max 2-3 nädalat veel.
PB260397.jpg
PB290415.jpg

Järgneval kahel nädalavahetusel ootab mind ees Xela ehk Chichicastenango ning Antigua uuesti. Nimelt jäi Antiguas eelmine kord tegemaga retk aktiivse vulkaani otsa. Olen näinud pilte ja kuulnud uskumatuid lugusid sellest. Sõna otseses mõttes saab laava kohal marshmellow'sid küpsetada. Ei suuda oodata, et seda värki näha. Geoloogi haridusega Matt muidugi omas selliste retkede kohta oma arvamust - ütleme nii, et ta pidas sinna korraldatavaid reise hullumeelseteks. Samas sell käis ise ka ja tahab veel minna :-)

Ongi vist hetkel kõik. Hoidke ikka kõrvad kikkis ja sabad rõngas!

Posted by jakokruuse 15:40 Archived in Guatemala Comments (2)

Reisikava ja muud tähelepanekud

ehk kuuaruanne

sunny 33 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Nii. Nüüdseks olen San Pedros viibinud ca 1 kuu ja aeg on teha vahekokkuvõte. Samuti on siin ühe ja teisega jutuks võimalik kokku saamine siin pool kera, seega üritan ka mingi väga kirvega tahutud reisiplaani (pigem nagu heade kavatsuste kokkulepe :-) siia kirja panna. Ja avastasin, et ma pole ka oma tel. numbrit siia toppinud (hehee, Eestist muidugi sellele helistada ei saa, kuid kuid Kesk- ja Põhja-Ameerikast peaks saama). Ehk kui keegi seal kandis ja kavatseb siia poole ennast sebida, siis võtku aga õhendust. Telefoni number on 5111 6008 (Guate kood vist oli 502).

Kokkuvõtvalt on aeg lausa lennanud ja nüüdseks olen eluga väga ära harjunud. Ja mis seal salata, mulle meeldib siin üha rohkem (kuigi sõpru ja muidu kalleid inimesi tahaks näha). Kohtad ko

Bussid. Bussid viivad sind Guatemalas kõikjale, ja mitte ainult Guatemalas vaid üldjuhul kogu Kesk- ja Lõuna- Ameerikas. Busse on erinevaid, kuid koorekihi moodustavad Blue Bird`id ehk siis vanad USA school bus`id. Nad on aeglased, kolisevad, räigelt tossavad, väikese istmevahega jne kuid nad sõidavad. Ja viivad sind kuhu iganes soovid (well, peaaegu). Kui päike väljas, väljub neid kõikvõimalikesse linnadesse sagedasti. Nagu paljudes riikides - üks sell ripub uksest väljas ja siis lõugab linna, kuhu parasjagu sõidetakse. Sama süsteem vist töötab kõikides arenduriikides. Ja nad on odavad. Üldiselt maksab 2-3 tunnine sõit Q20.

Iga kord kui ma nendega sõidan (üldjuhul sõidangi just nendega), tuleb mulle meelde kooliaeg, mil ma SM Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi muusikakoolist bussiga nr 114 koju sõitsin kalatööstuse peatusest nii umbes kella 4 ajal päeval. See oli lahe. Bussipeatus oli alati kalast haisvaid mutikesi paksult täis. Ja sageli näris bussijuht juba eemalt läbi, et kõik nii ehk nii peale ei mahu. Seega kutt peatus ca 100 m enne või pärast peatust, et ainult reisijad maha lasta. Oi bljääd, kus mutid pistsid alati sajatades siis liduma, kuid üldjuhul jõudis bussijuht nad siiski maha raputada. Ja nad kurat ei õppinud ka, iga kord sama tsirkus. Mahasaamisega oli ka tegu. Koolipoisil nagu mina ei pruukinud see alati õnnestuda, sest ei näinud kus sa parasjagu oled, kuna mammide suured tissid lihtsalt olid näkku muljutud. Ning ega ka erilist vahet polnud, sest polnud lihtsalt võimalik läbi inimeste trügida. Seega, väljuda sai siis, kui rahvast vähemaks läks. Üldjuhul minu kodust ikka mitu peatust eemal.
Aga jah, bussiliiklus on selle riigi selgroog :-)

Liiklus. Damn, peab ütlema et liiklus on siin minu arust väga hea. Kohati isegi parem, kui Eestis - uskuge või mitte. Selles mõttes, et lastakse nt mõnes linnakeses isegi inimesi üle tee jne. Täiesti ootamatu igal juhul. Aga muus mõttes, liiklustihedus ei ole minu arust eriti suur ning erilist kihutamist ka ei toimu (võib-olla see tundub mulle ainult nii, kuna on olemas võrdlusmoment India ja mõne teise Aasia riigiga). Sõidetakse küll aeg-ajalt vastassuunas (bussid), kuid kõik nagu jagavad mängu ja mingeid erilisi ohtlikke olukordasid pole ma küll näinud. Ja avariisid pole ka eriti kohanud (paar korda vist). Ühesõnaga pisut ootamatu - arvasin, et siin käib ikka tõsine dog-eat-dog värk tänavatel. Aga ei.

Riietus. Mnjah. Üldjuhul on kõik mist USAst pärit väga in ja hea. Polegi oluline mis, peamine et USAst oleks. Ka poodidel on sageli reklaamisilt, mis ütleb, et "riided USAst". Ja rohkem polegi tarvis selgitada. Noorem seltskond jookseb kohe tormi nendele. Samas väiksemates kohtades käib rahvas ikka rahvariietes. Siin San Pedros käivad kõik naised ja tüdrukud rahvariietes, samuti vahemad mehed. Noored poisid muidugi käivad ikka teksades, T-särkides ja kindlasti kannavad nokamütsi. Ühesõnaga on "coolid".

Gringo naised ja lapsed. Guatemalas on päris uhke laste müügi bisnäss. Ehk siis vanemad müüvad oma lapse või lapsed mõnele välismaalasele. Üsna sageli võib näha valgeid noori aga ka tiba vanemaid naisi koos kohalike väikeste lastega. Ka iga päevalehe vahel on nö väike "Kuldne börs" , kus siis muuhulgas lapsi pradaitatakse. Ei oskagi ausalt öeldes midagi selle kohta arvata - on see hea või halb. Ma arvan, et pigem hea, kuigi üsna kohusetundetu vms?

Toit. Millalgi sai mainitud ka tiba. Tänavatel on peamine toit friteeritud kanakints ja ports friikartulaid või siis tortilla koos kraabitud liharibade, sibula ja oamöksiga. Üldse on tumepruun/must omaplöga ning ka avokaadoplöga vöga popid. Aga kodus antakse lisaks plögadele ja tortilladele veel riisi, kartulaid (ka kartuliputru), palju kana (väga hea), mõnikord liha, viinereid, päris palju muna (omlett peamiselt), pannkooke jne. Ühesõnaga, kui tortillad mängust välja jätta, siis on väga sarnande Eestis söödavale toidule. Oa- ja avokaadopläga ka vist mitte just eriti ei sööda.

Narkobisnäss. Tuleb välja, et suusapealinn San Pedro on Guatemalas tuntud päris hästi narkolinnana. Ehk siis narko on väga uhkelt siin leviv. Mingi seltskond kohalikke (ja ka valgeid hipisid) on siin hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni täiesti sodid.

Toanaaber. Alates pühapäeva öösest paigutati minu toa kõrval asuvasse ruumi (just, seal kus enne oli kodukootud altar ning põrand oli täis kohviube ja maisi) üks tädi. Ta ise ka ei oska öelda, kust ta parasjagu pärit on. Sündinud ja elanud Islandil, samas ema on prantslanne ja isa inglane + viimasel ajal on Taanis elanud. Tädi on enne hispaania keelt õppinud paar aastat Taanis. Praegu oleme üksteisele keele osas suhteliselt võrdsed partnerid ja päris hea on spanishit harjutada.

Suvila San Pedros? Kuidagi tuli õpetajaga jutuks, et tema pere müüb parasjagu maad. Ca 2000 m2. Daamid ja härrad. Uskuge või mitte aga müüdi hinnaga ca 15 000 eeku! Järve ääres. Ütleme nii, et ei ole väga kole koht just. Aga see oli muidugi odav diil (nimelt ta vanamees vist kirjutas täis peaga mingi gringoga lepingule alla, normaalne). Aga taolise krundi normaalne hind on ca 30 000 eeku. Maja ehitamine siin maksab ca 150 000 eeku.

Sõbrad, kas võtan kamba peale mingi kena tükikese maad ära? Mägedes on veel odavam ja oluliselt ilusam ka (aint üles peab ronima/sõitma). Üldiselt öeldakse selle järve kohta, et see on kas sellel maamunal kõige ilusam või siis vähemalt top 3s. Ütleme nii, et tiitel pole asjata antud. Pensionile oleks siia ka muidugi hea tulla, on soovijaid?

Laulurahvas. Krt ma mõtlesin, et Eesti on laulurahvas aga võta nõpust. San Pedro kipub vägisi seda tiitlit meilt näppama. Eriti meie tänava rahvas. Krt selline laul käib kogu aeg et hoia aga alt. Kusjuures naljakas, et siin on mingi siuke komme, et laudlakse nagu ainult mingi 4-8 takti ja siis korratakse ca 150-200 korda. Ehk siis 20 sekundilist lõiku muudkui kedratakse mitu tundi. Õnneks mängib vähemalt saateorkester noodist täiesti mööda. Ja naabrimees tuututab ka iga õhtu oma trompetit. Päris lahe kakofoonia on kokku.

Edasised plaanid ja ligikaudne reisikava.
Lugu siis selline, et kusagil jõuludeni (ilmselt 4 nädalat veel) olen San Pedrost ja käin veel koolis. Pärast seda tarvis käia Guatemala põhjaosas (Tikal, Flores), kust edasi kiman Belisesse (Caye Caulker) umbes nädalaks - snorkeldama. Kahjuks pole mul PADI ja seega seal sukelduda ei saa (kallis teha, teen Hondurases ilmselt). Seejärel siis läbi Guatemala Kariibimere ranniku (Livingstone, Puerto Barrios) Hondurasesse (Coban, Mosquita). Umbes nädala peatun ilmselt Bay Islandil, et sukelduda ja teha siis PADI omale (200$ 4-5 päeva, ei oo kallista nagu Lemps väidab). Seejärel siis El Salvadori, kus hakatakse tegelema surfamisega. Ajeeeee, here I come.
Nendes riikides (Guatemala, Belize, Honduras ja El Salvador) olen ilmselt jaanuari lõpuni.
Seejärel siis võtame järjest ette. Ja tähestikus on meil järgmisena ....... Nicaragua. Palju õnne! Ilmselt Corn Islads (rannad), Granada jne. Võib juhtuda, et kui surfamine meeldima hakkas Salvadoris, siis kinnistatakse siin teadmisi. Osad räägivad, et pidavat isegi parem olema kui El Salvadoris. Eks näe. Costa Ricast üritaks vist suhteliselt kiiresti üle tuisata, kuna kallis, arenenud, palju turiste jne. Öäkk. Panamaga sama lugu. Samas, ootan põnevusega, et näha inimeselooma poolt ehitatud üht suurimat ettevõtmist siin keral - Panama kanalit ja neid lüüse jne. Lahe. Ja ühes või mitmes neist riikides tegelen kindlasti ka raftinguga.

Ja ongi aeg seal maal, et ennast Lõuna-Ameerikasse sebida. Ehk siis ilmselt veebruari lõpp.

Lõuna-Ameerika kohta pole jõudnud midagi erilist uurida. Üht-teist olen kuulnud ja tundub, et tuleb sisse põigata kindlasti Columbiasse, ilmselt Venezuelasse, kindlasti Equatori ja Peruusse ning loodetavasti ka Boliiviasse. Kuna riigid üsna larakad, siis ei hakka hetkel nagu rohkemast unistama. Eks näe, kuidas ajaga lood on (pole tegelikult välja mõeldnud, kui kaha üldse reisida, kuid ilmselt juunini või nii).
Ehk suure tõenäosusega näeb Lõuna-Ameerika avastamine välja umbes nii:
märts - Kolumbia (3 nädalat)
märts/aprill - Venezuela (3 nädalat)
aprill - Equador (2 nädalat)
mai - Peru (3 nädalat)
mai/juuni - Boliivia
Kõik võib muidugi muutuda, kuid hetkel on selline ähmane nägemus. Ehk siis, kellel veel puhkust ja pappi on, lennutage oma assid siia kanti.

Tsikli võimalik ost. Olen siin pikemat aega kaalunud mingi tsiklinäru ostmist. Et oleks nagu parem ringi liikuda (kas ikka oleks?) ja lahe oleks siin sõita ka muidugi. Rentida pole mõtet, sest on kallim kui Euroopas + saad mingi ilge saasta. Samas, tsikli üle piiri toimetamisega kaasneb teatud paberi jant (omandiõigus, kindlustus, tehnoülevaatus jne), mis tiba pärsib üritust, kuid ei ole kindlasti ka mitte liiga suur pidur. Samuti on piduriteks varastamine - suht suur tõenäosus, et piistu pannakse. Samas, ma ostaks ilmselt mingi vana 250 cc Honda krossiga ca 10 000 eeguga, millest just mitte liiga kahju poleks. Samuti on jama riietusega, või õigemini seda pole. Õieti polegi tegelikult eriti tarvis (nii kaua kui käna ei pane :-) kuid samas kliima vaheldub väga palju (merepinnal on väga palav, mägedes väga külm jne). Lisaks on veel see jant, et siis oled nagu selle ratta külge aheldatud - ei saa muud moodi eriti reisida.

Pluss poolelt samas näeks oluliselt lahedamaid kohti (pisikesed külad jne) kuhu muidu ei sattuks. Ja kliima ei ole ka üldiselt just liiga halb, et siin rattaga ringi liikuda. Variant on ka osta see hoopis siis, kui Lõuna-Ameerikasse jõuan, sest pidavat mingi jant olema massinate toimetamisega Panamast Kolumbiasse (pole veel ise viitsinud uurida). Eks vaata veel seda asja.

OK, aitab selleks korraks. Niigi juba pusin seda kava/üllitist siin mitmendat päeva järjest.

Posted by jakokruuse 20:22 Archived in Guatemala Comments (0)

Antigua

heade mõtete linn

sunny 30 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

No nii. Reedel pärast kooli võtsin koti selga ja kimasin Antiguasse. Kõigepealt paadiga Panajacheli (0,5h, Q20), sealt chicken busiga Chimaltenangosse (2,5h, Q20) ja sealt teise chicken busiga Antiguasse (0,5h, Q4). Enne pimedat jõudsin kohale ilma probleemideta. Pakkisin ennast kolmandas või neljandas kohas lahti (Q55 öö).

Kuna ca kuu aega olen siin ainult õppinud ja jõudnud õpingutega nii kaugele, et kõvaketas on tiba täis igasugu rämpsu, siis mõtlesin väikest mürtsu reede õhtul teha. Cuba libre ja G&T maitses hea, kuigi järjekordselt olin oma võimeid tublisti üle hinnanud. Keskööks tuli räige uni peale ja pärast mõningast ringiratast tiirutamist leidsin ka oma kodu ning voodi üles. Kusjuures puhaste linadega väga decent urgas. Ilus ka veel.

Antigua on iseenest päris kena linnakene. Tegemist siis vana pealinnaga. Paraku on aga seda linna nii palju maavärinaid tabanud, et mingi hetk rahvas otsustas mitte enam maju uuesti üles ehitada vaid kolida pealinn tiba eemale - nii tekkis Guatemala City. Arhitektuur on samas hästi ilus. Ja mulle eriti meeldivad need värvilised majad, nii lahedad. (mõned pildid)
PB180359.jpg
PB180365.jpg
PB180369.jpg

Seltskond ise on suht gringolik. Elik siis tegemist on peamise linnaga, kuhu gringod keelt õppima sõidavad. Paraku on gringod ka linnakese hinnad sellega mõnevõrra kõrgemale ajanud, seda muidugi Guatemala mõttes. Aga samas on hästi lahe vahetevahel kohata ja juttu puhuda teiste reisumeeste ja -naistega. Liiga sageli ka seda teha ei viitsi, kuna muutub üksluiseks ja tüütavaks, kuid mulle hakkab see üha enam ja enam meeldima. Saab hästi palju igast kasulikku infot.

Maailm on ikka kuradi väike. Aga mulle meeldib.

Näide 1 - olen siin pidevalt mõeldud mingi tsikli nässi ostmisele (kirjutan sellest teemast hiljem tiba pikemalt). Sellega seoses läksin siis mingite onukeste juurde, kes matkatsiklitega Antigua Parque Central`is seisid. Tahtsin uurida, et mis probleeme ja jamasid tsikliga nendes riikides reisides esineda võib. Paraku selgus, et tegemist Guatemaltecoga ja ta mind aidata ei osanud. Samas, tema sõber hakkas kohe uurima, et kust ma pärit olen. Kuuldes, et Eestist, hakkas silmi pööritama ja seletama, et tema sõber abiellus hiljuti eestlannaga.

Näide 2 - istun laupäeva õhtul mingis Antigua joomakohas ja joon õlut. Baarimeheks on USAst pärit kutt, vestlusringi sekkub veel üks Kanadast pärit sell. Sama teema, pärast seda kui baarman kuuleb, et olen Eestist hakkab ullult kilkama. Nimelt tema parim sõber on Eestlane, kes elab Ühendriikides - Andrus. Well, vahetasime pärast kontakte ja sama kutt ning Andrus pidid järgmisel nädalal San Pedrosse tulema. Siis saame kokku ja teeme 100 ja seened. Btw, kutt (baarman siis) töötab ise National Geographic`u fotograafina ning saadeti Guatemalasse 4 kuuks. Aprillis läheb paariks kuuks kusagile Aafrikasse ja siis sealt edasi Indiasse. Töötab lihtsalt ajaviiteks ja inimestega suhtlemise eesmärgil baaris. '

Teiseks on maailm sageli väga erinev, kuid samal ajal väga ühesugune. Eriti siin on väga palju sarnasusi minu arust Eestiga. Ikka ja jälle mõtlen nendele (kirjutan ka tiba hiljem sellest põhjalikumalt). Aga üks konkreetne näide.

Kohvik "Moskva" vs "Parque central". Nimelt on ka siin ühiskonnas jõukamaid (ja edevamaid) tegelinskeid, kes omale ka normaalseid punnvõrre on suutnud soetada (üldjuhul on 200cc Hiina võrr Kymco maksimum). Aga Antiguas olid nii kõvad vennad, et isegi Harleyd, Triumphid, Jaapani riisiveskid ning isegi Ducati 999 olid välja aetud. Aga point siis sama, et sellid töristavad räige tuuritamise saatel sinna keskparki, pargivad tsiklid ära ja hakkavad siis omavahel juttu ajama. Natukese aja pärast kargavad sadulasse, tuuritavad räigelt ning sõidavad uljalt minema. Poole tunni pärast on tagasi ja kordub sama mäng. Täpselt nagu meil Eestis kohvik Moskva ees. Tuttav vaatepilt, eks? Kusjuures siin teeb asja pisut veel koomilisemaks see, et üldjuhul on siinsed jõukamad tüübid ka tiba pontsikud või nii. No ütleme nii, et paljud neist väevad suhteliselt kera moodi välja. Või nagu Karlssonid. Aga kujutage nüüd ette, et need samad pallikesed on ennast mingi ime läbi (Fairy tõenäoliselt) suutnud Dainese jne kombedesse muljuda. Välja näevad küll nii, et kohe-kohe lendab lukk eest lahti ja räige vats vupsab välja.

Midagi erilist ei oskagi selle Antiguga kohta rohkem öelda. Palju turiste ja pikalt ei kannataks olla, kuid lühikest aega on seal tore veeta. Ja ilus ka. Ning häid söögi- ja joogiurkaid on kõik kohad täis. Polegi ammu saanud mingit muud cuisine`t proovida, sest Rosa toidab mind niigi palju. Antiguas olin vahelduseks Hiina toidule - krevetidieet. Mmmmmm, nämm nämm.
(veel mõned pildid)
PB180362.jpg
PB180364.jpg
PB170348.jpg

Veel oli mul tarvis mõned pisiasjad osta. Nimelt on mul siin enamus ajast jalaotsas sandaalid, mille Indiast mõned aastad tagasi ostsin. Kuradid on nii mugavad, et ei saa neid lihtsalt ära visata. Olen neid turgutanud igat moodi - elektrishokk, kunstlik hingamine, vereülekanded jne. St tallad vahetanud (Eestis), siin kahel korral lasknud õmmelda ja liimida ja jebida jne. Ühesõnaga, vaikselt valmistun kurbusega selleks, et ühel kurval päeval heidavad nad mul hinge. Ja see päev ei ole enam kaugel. Seega, otsustasin sebida omale uued sandaalid. San Pedros pole see kahjuks võimalik aga Antigua turult lõpuks siiski leidsin omale uued viisud. Ja lausa 46 number (tiba liialdatud, sest mul 44,5 või 45 ja mulle parajad). Maksid Q110.
(Kas tõesti Che Guevara on elus või on hoopis tegemist subcomandante Marcos-ega?)
PB180373.jpg

Veel oli tarvis paari särki, avastasin, et mul lühikeste käistega Tsärke eriti pole enam. Saatsin emaga koju mõned, mis mulle ei meeldinud. Ühesõnaga, ka väike shoping või nii. Lisaks üritasin oma fotokale uut päikesesirmi osta, kuna see pani mul laupäeval ajama (või oli kellelgi seda tarvis, milles muidugi kahtlen aga mine tea). Paraku fotovärki siit eriti ei leia, peale filmide. Samas pole mul vist seda ka eriti tarvis. Eks näe.

Tagasi San Pedrosse sõitsin shuttlega (enamus gringosin sõidab sellega). Hind on suhteliselt sama, kuid mõnevõrra igavam üldjuhul. Samas, nagu öeldud, saab väga palju häid vihjeid ja infot, kuhu, kuidas ja millal reisida ja mida teha ning mitte teha (nendest kogutud teadmistest ka tiba hiljem). Sõit oli 3 tundi ja maksis Q70.

Lõpetuseks väike naljalugu. Nimelt lugesin seda kohalikust gringo ajakirjast, ilmub kord kuus - "Xela Who". Jutt siis kohalikust saiaärist. Selgitusena nii palju taustainfot, et siin käib hunnik tädikesi ringi kauss saiakestega peas ning siis iga 1 minuti tagant uurib, et ega saia isu pole gringol tekkinud. Kusjuures, see Maria "The Jackal" Mendoza kellele viidatakse on tõesti kõige aktiivsem. Mina igaljuhul naersin ikka väga kõvasti ja lugesin seda päris mitu head korda.
PB160346.jpg

Vot nii, selleks korraks on ülekanne lõppenud. Voolime ja maalime.

Posted by jakokruuse 15:38 Archived in Guatemala Comments (0)

Nädalavahetus

Pana ja Chichi

overcast 25 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Ahoi

Väike ülevaade nädalavahetusel toimunust. Reede õhtul kakerdasime mingi Kanada tüübiga ringi ning tegime mõned õlled ja väikese rummid. Rumm on ikka siinkandis midagi muud, kui meil kodumaal pakutakse. Mingit erilist mürtsu ei teinud.

Laupäeva hommikul lasin ennast siis Panajacheli (Pana) sõidutada paadiga (pool tundi, Q20). Tegemist siis natukene suurema linnakesega. Linnas vohab ohtralt gringorlus. Müüakse igasugu sodi ja ka tüütamine on oluliselt agressiivsem. Siinkohal tahtsingi mainida, et üldjuhul on siinne müügipressing ikka oluliselt leebem, kui paljudes teistes riikides, kus käidud (vaieldamatu liider on muidugi India). Väga nagu keegi pinda ei käi, korra küsitakse ja jäädakse "no"ga täiesti rahule. Imelik, samas ei saa öelda, et mulle nii ei meeldi.

Pana tippsündmus minu jaoks oli aga juuksuris käiks. Möödusin ühest "salongist" parasjagu ja mõtlesin, et on aeg tiba kärpida lakka. OK, ütlesin sellile, et võta umbes 1 cm. Kutt ütles: "si, comprendo" ning lõikas raksti ca 5 cm lakka lühemaks. Edasi oli juba lihtne. Maksis Q20. Aega võttis ca 6-7 minutit (Eestis tavaliselt 50-60 minutit). Päris normaalse kiivri igaljuhul sain omale pähe (pilt uuest soengust ning salongist).
PB050300.jpg
PB030287.jpg

Ega seal Panas midagi erilist teha polnud, kakerdasin niisama ringi, vahetasin oma loetud raamatu uue vastu (+Q15) ja lugesin tiba, võtsin ühe õlle (Q15 ) jne. Lõuna paiku sebisin ennast tagasi. Mitte midagi erilist ei oska Pana kohta öelda (normaalne, keegi tegi just lõkke internetipunkti ukse taha ja viskas mingeid lehti ja risu peale - päris kena tossukene on toas :-)
(paar pilti Panast)
PB040289.jpg
PB030283.jpg

Pühapäevaks olin siis juba mõned päevad varem omale soetanud pileti minivan'iga Chichicastenango'sse (Chichi). Seal mingi suur turg iga pühapäev ja neljapäev. Üldjuhul olen mõelnud, et reisin Chickenbus'idega (kohalike liikumisvahend) - põnevam või nii. Samas, kuna ees on pikk ots Mehhikosse, siis mõtlesin järgi proovida ka gringodele mõeldud mikrobussi teenuse. Maksis edasi-tagasi Q40, sõit 2 tundi. Nojah, tegemist oli tõepoolest kaunikesti laraka turuga. Ja ütleme nii, et selle turu kohta minu eelnev kommentaar tagasihoidlikest müügitehnikatest ei kehtinud. Mõnel korral üritati ka kenasti taskuid puistata, kuid suutsin kenasti need katsed tagasi tõrjuda. Turg ei meeldinud mulle kohe üldse. Täiesti paksult inimesi täis, kellest enamus on Ameerika pensionär-turistid. Hinnad ka täiesti ulmelised. Lõpuks ostsin ühe särgi (Q40). Maksin ikka kenasti üle, kuid need samad turistid olid hinnad ikka väga üles ajanud (särk maksis esialgu Q200). Ma ütlesin siis sellile, et mine muffi - sama särk maksam Pedros Q40 ja sellega ma ka ostan. Lõpuks oli nõus. Anyway, shoppamiseks anti aega 5 tundi, mulle oleks piisanud 1'st. Kusjuures nagu arenguriikidele kohane, siis müüvad kõik sisuliselt ühte ja sama asja. Ülevaate turust oleks saanud kõndides ühes suunas 30 m ja teises suunas 30 m. Jama.
(Pilt ise ilma jututa ei ütle palju, kuid tegelt siis foto sellest, kuidas täidid sõna otseses mõttes põrsast kotis müüa üritavad. Põrsas vana raibe rapsis seal kotis ikka vahepeal päris kõvasti.)
PB040294.jpg

(Siin veel mõned pildid Chichist)
PB040291.jpg
PB040292.jpg
PB040297.jpg
PB040298.jpg

Tagasijõudes tegi tervis mingi üllatava etteaste. 10 minutiga läks enesetunne kuidagi väga sandiks - nõrkus, kerge palavik, kõhuvalu. Absoluutselt aru ei saanud et milles asi. Samas kõhuvalu taandus tunniga ja hommikuks oli jälle kõik korras.

Pühapäev oli suur päev Guatemalas. Toimusid nimelt presidendi valimised. Võitjaks osutus keegi kodanik Collon (või Collom), prillidega. Mingi hetk ka nagu sirvisin lehte ja siis üritasin aru saada erinevusi lubadustes (teine kodanik oli Otto Perez). Ma oleks ka prillidega poisi valinud, tundus normaalsem. "Aga kuidas mõjutasid valimised Gringot?" küsib televaataja Paidest. Väga otseselt. Ma poleks eales osanud arvata, et Keskerakonna karvane käsi juba ka Ladina-Ameerikasse on trüginud. Damn, on ikka laiahaardeline erakond. Nimelt keelati nädalavahetuseks alkoholi müük. Mõned tädikesed ja poekesed müüsid õlut, kuid mitmed baarid ja restoranid olid kinni.

Eelmises postis oli juttu minu toa ja ukse teemadel. Vahepeal muutus nii palju, et mulle siiski eraldati toa võti. Rosa hakkas pabistama, et mis siis saab kui ikka vargad tulevad. Selgus, et võtmega on siiski võimalik uks ka nii lukku keeraa, et seda kätt aknast sisse pistes lahti ei saa. Esialgu jäi mulje, et võti on suhteliselt mõttetu. No tore, sellega siis korras.

Täna hommikul tormas mulle hambapesu ajal tuppa minu õpetaja Chino ja teatas, et tal oleks hädasti tarvis täna kool ära jätta - ta nagu natukene haige (ei tundunud eriti haige küll) ja lisaks olevat ta naine jätnud võtme tuppa ning ukse kinni löönud. Nüüd tarvis uks lahti muukida ja sellega tegeleda. No ok, mis seal ikka. Ongi selline kehv ilm täna - kõva tuul ja pilvine. Olin nõus tunni ära jätmisega. See aga tähendab, et täna tuleb kodus koristuspäev. Musta pesu juba andsin Rosale pesta (eelmine kord maksis Q30). Nimelt on mu tuba nii tolmune, et alati kui koju lähen, siis kõigepealt aevastan ca 5 minutit. Hommikul on ka nina hirmus tatine. Mul nimelt tolm tekitab sellist tatistamist ja aevastamist. Ükspäev vaatasin ka voodi alla - johhaidii. Otsustasin siis, et teen täna tõsise koristuspäeva. Pean minema ja turult mingi mopi ostma, Rosal on ainult luud :-)

Sellel nädala siis sõidan plaanikohaselt neljapäeva hommikul Mehhikosse (hetkel tundub, et siiski Chickenbus'idega, 4 bussi vahetust tarvis). Arvatavasti kestab sõit ca 10 -12 tundi. Eks näe. Samas, siis heietatakse mingitest üleujutustest ligikaudu samas piirkonnas, kuhu mul tarvis sõita. Loodetavasti on ikka teed alles ja saab kenasti kohale. Elame näeme.

OK, praegu kõik. Tarvis minna nüüd moppi ostma lipata.

Hoidke ikka sabad rõngas!

Posted by jakokruuse 07:55 Archived in Guatemala Comments (1)

10 käsku

ehk mis on popp

sunny 33 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Hola amigos

Kõigepealt hea uudis. Keeltekoolist on natukene kasu olnud, mistõttu õnnestus seadistada klaver eesti keelseks. Seega vähemalt selles postis on olemas täpitähed.

Mõtlesin, et panen kirja mõned asjad, mis kohalikku elu iseloomustab. Kõigepealt, mulle hästi meeldib, kuidas peaaegu kõik inimesed (noored poisid mitte) käivad Maia rahvariietes. Päris kenad. Naised ja tüdrukud on kõik rahvariietes, meestel on vähemalt sombreero alati peas, poistel nokamüts. (paar pilti)
PA290257.jpg
PA300259.jpg

Aga nüüd - asi, mis keskmisele san pedrolasele meeldib:
1) pidevalt ilutulestikku lasta. vahet pole, kas kell on 5 hommikul v6i 12 õhtul. pauku peab ikka tegema ja mitte vahe. kõvematel sellidel on olemas lausa isetreitud mortiir. sisuliselt 30 cm toru aluse kyljes. see pole muidugi nii tähtis. peamine on kõva pauku teha, ükskõik kuidas.
2) ühele endast lugupidavale vändagängstrile meeldib ennast ikka üsna sageli ja loomulikult regulaarselt täiesti sodiks juua. et miks see hea on? aga siis on ju nii mõnus sõba silmale lasta ja tiba tukkuda pehmel munakivi teel, surnuaia väravaesisel betoonplaadil v6i m6nes sarnases mugavas kohas. mis võiks olle veel parem tegevus parastlõunda veetmiseks?
3) sellele samale gängsterile meeldib pärast pisikest uinakut üks vaike tümitamine üles võtta (kui jalad nii palju kannavad, et püsti seista). on ju nii nunnu naabrimehele puuhaluga v6i kõplaga kuklasse koputada. ja mitu korda järjest ikka. eriti lahe on seda tehes samal ajal karjuda ja röökida ning teha seda kõike tänaval, kus ööbib üks Gringo Eestist.
4) ühele keskmisele san pedro öökullile meeldib väga umbes kell 4 am alustada regulaarse uhuutamisega selle sama gringo akna all (hei öökull, kui seda loed, siis lepime ilusasti kokku, et lõpetame need uhhuutamised, onju. tõmba heaga uttu mu akna tagant või lasen sinust Rosal kotlette teha). kindlasti tuleb teha ka teine uhhuuutamise sessioon õhtul, parim aeg selleks on ca 11 pm-01 am. oluline on väga täpne uhhuutamise sagedus. teed: "uhuuu" siis loed 1,2,3,4 ja siis jälle: "uhuuu" (need kes on Lempsi aevastamas kuulnud teavad millest ma räägin :-)
5) krt, ei viitsi rohkem sellest tegelt kirjutada hetkel :-)

Mis siis vahepeal toimunud on. See nädal on pühad - hingedepäev vms. Trall kestab juba kolmapaeva õhtust (ühendatud Halloweeniga) kuni reedeni. Põhiline action käib surnuaias ja kirikus. ......
Kulminatsioon oli neljapäeva õhtul. Tänavad olid paksult rahvast täis ning esines Guatemala hip-hop bänd (tõesti ei tea nime). Kolmapäeva õhtul tassiti aga neitsi Maarja kuju mingil aluselt mööda linna ringi. Tädikesed siis lausid ja mehed passisid niisama või osalesid generaatori tassimises (neitsi Maarjale olid nimelt tuled külge moneeritud).

Surnuaed muuseas on päris huvitav, asub minu tänava otsas (sick, eh?). hauad on nagu mesilaskärjed umbes. a la neli sahtlit kolmes kihis, betoonist. ja siis igayks võib maalida sinna mida iganes soovib. mulle meeldis eriti mingi Harley mehe hauaplaat. paaril haual oli ees ka võre - huvitav, kas mõni võib soovida nt hauaplaadi katki teha ja hoopis oma surnud perekonnaliikme asemele toppida? et selleks siis tarvis asi trellitada? oli ka näha mingit selli ühte hauaplaati üle maalimas - a la enne oli, et: "siin puhkab Juan". sell tõmbab värviga kriipsu peale: "tänasest ei puhka siin enam Juan vaid Maria". Krt seda teab. Neljapäeva öösel siis rahvas trallib ringi mööda surnuaeda, võetakse ka alkot ja muid jooke ning medikamente.
PA310264.jpg
PA310265.jpg

Kodusest elust nii palju, et lõpuks jõudsin nii kaugele, et suutsin Rosale selgeks teha, et ei soovi 3 korda päevas süüa. Liiga palju. Algul oli muidugi kerge nutuvõru ümber suu, et a la "ei maitse, jah?" aga pärast pikka veenmis tundus, et ta jäi uskuma mind, et ma tõesti ei vaja sellist nuumamist. Teist päeva järjest siis söön vaid hommikul ja õhtul. Natuke häirib aknaruudu puudumine ning ca 3-4 cm vahe minu ukse all. Nimelt on kogu kära kogu aeg liiga hästi kosta. Eriti käratsevad siin igasugu lennumasinad (öökulli juba tutvustasin). Ja neid lennumasinaid on siin tõeliselt palju. Igas mõõdus, igat värvi ja väga erineva väljanägemisega. Teiseks pressib aeg ajalt igasugu satikaid sisse, keda ma ei ole omale külla kutsunud (kaasaarvatud mingi parm, kes mul üks ööse uksetaga seisis, mind välja kutsus ja raha lunima hakkas). Pisikesi skorpioni-poisse sebib ka ikka aeg-ajalt ringi nii, et hommikuti tuleb ikka ketsid enne tagurpidi keerata, et sõbrad välja raputada enne kui jalga pistad. mõni võib kurjaks saada ja saapa seest vastu pista.
Kolmandaks on asi selles, et mul vedeleb toas ka igasugu kola alates kaameratest ja lõpetades kena hunniku dollaritega. Kuna igaüks võib vabalt sisse astuda (pererahvas on nagu tiba eraldatud minu toast ja ei kuule üldjuhul), siis tiba nagu mõtlen sellele aeg-ajalt. Samas, tore on jälle see, et tuul käib läbi. Ilmselt pole põhjust sellel teemal vist rohkem mediteerida.

Eile (neljap) käisin ka Salsa tunnis (tasuta). Kool organiseerib iga nädal igasugu üritusi, ka salsa tund. Kohal oli vaid 1 nukra näoga tädi Californiast, kes arvas juba, et peab vist üksi salsat tantsima. Sheikisin oma puujalgadega seal ca tunni, päris lahe oli. Järgmine nädal peaks uuesti minema.

Nädalalõpu ja- vahetuse plaanides nii palju, et homme sõidan ilmselt paadiga järve teisele kaldale, kus on üks tiba suurem linn (Panajahachel). Veedan seal ilmset päeva ja tulen õhtuks tagasi. Niisama kolan ringi. Pühapäeval aga sõidan Chichicastenango'sse (ca 1,5 tundi sõitu) - seal mingi suuremat sorti turg, vaatame üle. Edasi-tagasi pilet Q40. Olen siin kõvasti hoogu võtnud, et ka ujuma minna. Mingis basseinis vedelesin tiba, kuid järve pole veel jõudnud. Ilmselt tuleb ikka nädalavahetuse asi ette võtta. Samas, kohe kodulähedal ei saa kuna mingi tappajavetikas või malts vohab. Maltsast on puhastatud vaid mõned kohad ja need on peamiselt pesunaiste poolt okupeeritud.
PA290258.jpg

Järgmine nädal kavas Mehhikosse põrutada mõneks päevaks, sellest juba järgmistes ülekannetes.

Olge terved!

Posted by jakokruuse 11:04 Archived in Guatemala Comments (0)

San Pedro

ehk ¿Do you like skunk or coca maybe?

sunny 33 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Hola amigos

Vedelen juba neli paeva siis San Pedros, Atitlani jarve aares. San Pedro on ysna pisike linnake.
PA240210.jpg

Kolmapaeva 6htul j6udsin kohale, otsisin omale kaheks 66ks 66maja (parast tingimist 35 Q/66). Neljapaeva hommikul asusin siis omale keeltekooli otsima. Esimeses koolis raakis mingi noor tyyp ainult hispaania keelt, s6nagi inglise keelt ja yritas mulle selgeks teha, et see on just koht, kus mul tuleks keelt 6ppima asuda. No way, ma ei saaks mitte muffigi aru. Kallis ka - 75$ nadalas.

Kolmas koht (La Cooperativa) aga yllatas suure rohelise aiaga, kus ca 8-10 6pilast naha oli. Ja oh imet. Sekretar raakis vaga head inglise keelt. Kena. Uurisin siis, kuidas see asi valja hakkab nagema ning l6puks otsustasin yheks proovinadalaks ennast kirja panna. Hinna tingisin 65 $ peale nadalas, millele lisandub kyll 2$. See 2 $ laheb mingi kooli kahe 6petaja palgaks. Yhes6naga heategevus. Lisaks n6udsin, et mind paigutataks mingisse kohalikku perre elama. Asja eesmark on olla v6imalikult palju hispaania keelses keskkonnas. Hostelis paratamatult lobised vaid valgetega. Bien, 55 $ eest nadalas saan 66bida kohaliku pere juures ning lisaks 3 s66ki paevas (va pyhap). K6lab nagu diil. Esimese tunni v6tsin juba samal parastl6unal. Reedel ja laupaeval oli ka kool. 6petajaks on mul Chino - 25 noor kutt, kes kyll just ka mitte liiga palju englissit ei puhu, kuid saame yksteisest kenasti aru.
PA260221.jpg
(see siis minu klassiruum)

Perekond on lahe. Mamma (Rosa) tundub sisustavat terve paeva pliidi ees. Toidud, mida ta produtseerib on lihtsad, kuid tegelikult paris head. Eriti v6rreldes selle esialgse saastaga mida Guate tanavatelt ostsin. Papa (Domingo) tegemistest ei ole taielikku pilti saanud. Midagi vist ehitab (siin on ka see bisness, et majad on enamasti yhekordsed, kuid armatuur on pysti jaetud - kui rikkamaks saame, siis hea ka teine korrus peale ehitada). Aeg-ajalt midagi kopsib ja m6llab. Domingo majal on igal juhul trepp teisele korrusele juba olemas. Paraku peale armatuuri ja trepi rohkem pole. Lisaks on neil veel 3 poega ja 2 tytart. Kahte poega olen nainud - mingid alla 20 sellid. Tytred elavad mujal (yhega olevat sebinud ka minu 6petaja). Yhes6naga natukene meenutab Venezuela v6i Mehhiko teleseriaale.
PA280236.jpg

Minu kasutuses on 1 tuba. Dushiruum ja peldik on 6ues. On olemas ka soe vesi. Siin on mingi imelik massinavark, mis ripub dushi kyljes ja siis elektriga keedab torust tulevat vett. Nagu keeduspiraal vms. Peldikupott on korralik, vesi tuleb torudest ja sodi valjub torustikku. Tuba on loomulikult betoonp6randaga, kuna siis on seal vahetevahel hea nt maisi v6i kohviube kuivatada. Vaiba pealt ei saaks ju katte hiljem. Uks on ees, aken ka, kuigi ukse on yks klaas puudu.
Toas on telekas, mis on tegelt vaga hea. Nimelt on paris hea 6ppida ka 6htuti keelt - vaatad aga inglise keelset filmi, millel espanolis tiitrid all. Lihtne, onju?
PA270222.jpg
(minu tuba)

Kokku siis 6pin keelt 5 paeva nadalas ja 4 tundi paevas. Yldiselt hommikuti, kl 8-12. Lisaks on ka natukene kodut66d (ca tund paevas). Kuppel on juba ysna segi nendest s6nadest ja grammatikast. oehh.

Harilik paev naeb mul valja umbes selline. Arkan kl 6:30. Seejarel pesen, kusen v6tan lilled ja torman kella 7'ks hommikust s66ma. Hommikus66giks on harilikult pannkook ja suur ports puuvilju - minu lemmik ananass, melon, arbuus jne. Siis k6mbin kooli (ca 15 minutit jalutada). Kool kestab 12'ni. Parast seda sebin ennast koju. Kella 13 paiku on l6una. Kas kantsakas liha v6i kana, juurde kas kartul v6i riis ning mingit salatid tiba. Seejarel kolan linna peal, loen kusagil ning limpsin yhe 6lle jne.
PA280232.jpg
Millalgi vahepeal toimetan ka natukene kodut66 kallal ning vaatan yle tunnis kirja pandu.
PS, Voits, tanud muuseas selle Pimsleuri eest - iseenesest paris hea kuulata, kuigi seal liigutakse suhteliselt aeglase tempoga edasi.

Kella 18 paiku on 6htus66k. Oad, mais v6ib-olla, omlett naiteks jne. Loomulikult t6stetakse iga s66gikorra ajal minu ette kaunis larakas pesukausitais tortillasid - et nah poiss, nari aga nari. No ei maitse mulle need tortillad eriti, st neil nagu pole mitte mingit maitset. Ses osas nagu m6ttetud v6i nii? K6rvale antakse vett v6i siis kodukootud limonaadi.
Kokkuv6ttes yletab see toitmine ysna kaugelt minu vajadusi. Kui keel nati selgemaks saab, siis selgitab Rosale, et pidagu hoogu vahe ja kandku vahem toitu ette. Hetkel veel ei oska ennast valjendada ja ei taha teda niisama ka solvata :-)

Linnast tiba. On kolme sorti tegelasi. 1) Kohalikud, 2) gringod nagu mina, kes keelt 6pivad ning 3) valged hipid kes siia liiga kauaks pidama on jaanud. Viimased kaivad kergelt narvidele. Pidevalt tyytavad oma skunki ja coca jutuga. Sellid naevad ise valja nagu t6elised geoloogid ja taiesti targurpidi omadega. Taiesti rabalates ning a la linnud on pahe ja habemesse pesa teinud. Aah, las nad olla. Kohalikud ise h6ljuvad ringi yldjuhul rahvariietes. Meestel peas muidugi k6igil sombrerod. Korjavad kohviube ja k6plavad niisama kusagil magedes. Yks p6hilisi tegevusi tundub olevat puurisu kogumine - hommikul ja l6unal on k6ik kohad tadikesi ja onukesi oma risu pampudega tais. Imelik, paris suured kogused arvestades, et nad seda mitte kytmisele ei kuluta. Ilmselt siis tortillades tegemine n6uab palju kytust ;-)
(paar pilti)
PA250219.jpg
PA250217.jpg
PA250215.jpg

Fyysiline koormus siin linnas on paris hea. Nimelt on tanavad ca 30-35 kraadise t6usuga. Minu elukoha juures midagi erilist ei ole. Seega, kui tahan minna linna keskele, turule v6i paadisilla juurde, kus rahvas hangib, pean trampima ca kilomeetri m66da sellise t6usuga teed maest yles ja siis kilomeetri jalle samasugusest maest alla. Kojuminnes kordub k6ik vastupidises jarjekorras. Polegi ammu ennast liigutanud nii, et see jalutamine on mulle paris meeldima hakanud.

Pyhapaeval (tana siis) sai kaasa tehtud yks vaike matk kohaliku linna vulkaani otsa (siin on muidugi igal vaiksemalgi linnal oma vulkaan, iseenesest m6istetav ju?). Ja kes arvab ara, mis oli vulkaani nimi. Tubli, seekord vastas kiireimini Guido P6ltsamaalt. 6ige vastus on vulkaan San Pedro.
Anyhow, grupis oli 6 inimest (Iisreali poiss ja tydruk, Hollandi poiss ja tydruk, 1 kutt Zimbabwest ja mina) + kohalik giid. Matk algas kell 06 am. Kujutasin ette, et tegemist on sellise vaikselt sikk-sakis rahuliku t6usuga. Aga kus sa sellega. Tiba yle nelja tunni ronisime sisuliselt otse yles. Viimased 1.5 tundi nagime valja nagu NASA esimene ylekanne kuult - saapa pikkused sammud, nagu aegluubis. Damn see oli raske. Nagu ikka sellistes olukordades, m6tlesime ca 1/3 peal, et kohe j6uame kohale. Kottigi. San Pedro asub 1600 m peal, kell naitas tipus 2989 (kallis Maris kinkis). Raamatu andmetel 3000m. Ylevalt oli tore vaade kyll (paar pilti).
PA280248.jpg
PA280238.jpg
PA280250.jpg
Allatulek oli muidugi fyysiliselt kergem, kuid p6lvedele vaga tappev. Langus kestis 3 tundi. Kokku siis 7.5 tundi. Aga lahe oli tagant jarele m6eldes. Ja seltskond oli ka tore.

Sellega l6petame tanase ylekande tornidelinnast San Pedrost (nagu N6gel ytleb). Voolime ja maalime.

Adios

Posted by jakokruuse 13:23 Archived in Guatemala Comments (1)

Guate ehk Guatemala City

overcast 25 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Ahoi
Natukene aega viimasest updatest m66da lainud. Aeg m6ni rida kirjutada ja m6ned pildid lisada.

Lend NYCist Guatesse pidi minema JFKst kl 3 am, hilines tunni ning kestis 5 tundi. Kokkuv6ttes ysna magamata 66. Kell pool seitse hommikul olin kohal. Passikontrollis laks asi kuidagi liiga libedalt. Purssisin kaks s6na hispaania keelt, mille peale tadi naeratas ja templi passi lajatas - 6igus riigis viibida 90 paeva.

Lennujaamast 6ngitses mind valja vaga lahe taksist - umbes 75 aastane, ilma hammasteta, tutimytsiga ja iga-hetk-vajun-seibideks vana daewooga (tegelt vist ei olnudki vaga vana aga ilge ront). Hea asi oli see, et kutt raakis taiesti arusaadavad inglise keelt. Lasin ennast visata mingisse kohvikusse (Pollo mingi, a la kohalik McDonalds). Lugesin ja vegeteerisin seal paar tundi ning lasin siis vanal tagasi tulla, et ta mind toimetaks Kahude juurde. Nimelt sain Eestis olles kontakti yhe toreda Eesti perekonnaga, kes augustis kolisid Guatesse elama ja t66tama. Seega, lasin siis taksistil ennast Zona 16 viia, mis on vaga ilus ja luksuslik elurajoon. Taksist muidugi ahhetas ja ohhetas, et tema nii kardab, kuna pole kunagi selles Zonas kainud ja seal on ilge turva systeem jne. Vahepeak ei suutnud ma naeru tagasi hoida, kui taksist yritas yle intercomi seletada valvuritele, et mul on siin senjor Jako pardal, kes laheb perekond Kahude juurde. Parast 10 minutist selgitamist selgus,et olime vales elurajoonis, hihiii. Polnud hullu, leidsime kenasti yles. Kokku maksin ca 150 Q, mis on ilmselgelt palju, kuid ma tegelt andsingi talle rohkem, kui algul kokku leppisime. Kurss on 1 quetzal = 1,5 krooni

Pyhapaev sadam paev labi vihma ja seega istusime suure osa ajast lihtsalt Kahude kodus ja ajasime juttu. Kaisime korra ka supermarketis ning s66mas. Kahud elavad neljakesi - Juha, Kaja, tytar Katarina ning koer Morris. Vaga lahe, kylalislahke ja tore perekond.
PA220166.jpg
PA240195.jpg

Esmaspaeval sain Kaja autojuhi-turvamehega - Nery (neil nimelt peavad siin olema turvamehed, kuna ei ole harv rahvusvaheliste ettev6tete pereliikmete inimr66v) kaia telefonipoes, et soetada omale kohalik number. Sain numbri katte, kuid paraku selgus, et t66tab ainult Kesk-Ameerikas ja USAs. Seega jama nats. Katsun seda asja veel lahiajal uurida, akki ikka on veel mingi variant. EMT roaming siin ei t66ta.

OK, yhes6naga kolasin linnapeal ringi, kl6psisin m6ned pildid jne.
PA220167.jpg
PA220168.jpg
PA220170.jpg
PA220172.jpg
PA220175.jpg
PA220176.jpg
PA220177.jpg
PA220181.jpg
PA220182.jpg
Kargasin ka mingi suvalise bussi peale ja s6itsin ei-tea-kuhu. Igal juhul, mitte kohta, kus valge sell peaks 6lakoti ja kaameraga sattuma. Ca 3-4 minutiga olid mingid vaga kummalised tyybid mul ymber ja kukkusid vaikselt sikutama aga kotti endale. K6ttt. Kargasin jargmise bussi peale ja kihutasin sealt minema. Igal juhul, valge inimese ilmumine sellesse tsooni oli vaga suur yllatus kohalikele. Kui turvamees Nery'le seda jargmine paev raakisime, siis tegi ta igal juhul vaga yllatunud nao.

Teisipaeval siis kaisin vaatamas Guatemala reljeefkaarti. Paris lahe asi, ca 50 korda 50 meetrit Guatemala, kus kyll k6rgused on v6rreldes pikkusega kahekordsed. Siiski, ytleme nii, et see riik naeb valja nagu yks suur vulkaan. Neid on siin t6esti igal sammul. Parastl6nal kaisime Kaja ja Nery'ga Antiguas, mis on vana pealinn. Paraku sai see nii mitmes maavarinas kahjustada, et otsustati pealinn mujale kolida. Paraku yle 5 minuti seal ringi uudistada ei saanud, kuid tuli tohutu paduvihm. Seega, laksime s66ma hoopis. Kindlasti sebin ennast sinna m6neks paevaks tagasi lahiajal. Tundus vaga vinge koht, ja ilus muidugi.
PA240190.jpg

Kokkuv6ttes olen Guates tshillinud. Kahud on minu eest super head hoolt kandnud, s6idutanud mind siia ja sinna, toitnud, jootnud jne. Olen elanud nagu kuninga kass. S66kidest nii palju, et selle lyhikese ajaga, mis siin olen olnud, on tanava s66k osutunud taielikuks saastaks. Taiesti ilma maitseta tortilla mingi lihaga nt. M6ttetu asi (6 Q). Samas, olen keskendunud rohkem puuviljadele (5 Q), mida tanaval igal pool saada. God damn, ananassid on siin lihtsalt uskumatud. Ma ei ole kunagi mingi eriline ananassi fann olnud, Eestis s66n neid, kuid ise vist pole kunagi poest ostnud. Kui selliseid ananasse Eestist saaks, kui siin, Siis ostaks t6esti iga paev.

Samas, Kahude pool pakutud road on olnud lihtsalt v6rratud. Loomaliha, medium done - namm namm kui hea. Liha on siin nii mahlane. Super hea. Guatemalalased ise praktiliselt mingeid vyrtse ei kasuta - kui nyyd v6tta lihtsalt tykk liha ja maisijahust tortilla vahele see panna, siis v6ite ise arvata kuidas see maitseb. 6ige, sel polegi maitset.

Kliima tundub siin olevat vaga hea. Esiteks, Guate asub ca 1500 m k6rgusel. Ei ole vaga palav ja ei ole ka kylm. Ja seda praktiliselt terve aasta labi. Hetkel on kyll veel kohati vihma, oktoobriga peaks l6ppema vihmaperiood, 6igemini kohalike jutu jargi oleks juba pidanud olema l6ppenud. Nendest kolmest paevast on siis sadanud terve pyhapaeva ning nii esmaspaeval kui teisipaeval parastl6unal. Samas hommikud on vaga ilusad ja soojad. Ja ka vihm on soe nii, et pole yldse hullu ega probleemi.

Kolme paeva jooksul olen nainud linnas 2 v6i 3 valget inimest. See on mulle meeldib. Praegu ei ole muidugi ka turismi hooaeg. Antiguas oli muidugi rohkem, keele6ppijad.

Anyhow,t6mban nyyd stepsli valja. Nimelt asun teele Atitlani jarve poole, kuhu siis kavatsen m6neks ajaks pidama jaada. Esialgne plaan on minna vaikesesse linnakesse (pigem kyla) nimega San Pedro La Laguna. Nery viib mind kohe bussijaama, s6it ca 3,5 tundi, lisaks veel paadiga yle jarve 45 minti.
PA240204.jpg

Kahjuks ei j6ua hetkel pilte kenasti jarjestada. Topin k6ik yles, lahipaevil majandan korda ning korjan osad ara. Suure kaameraga olen loodetavasti saanud ka m6ned huvitavad pildid, kuid kahjuks neid ei nae veel niipea.

Adios

PS Siim. Igayks saab omale 2 passi. Pead vaid avalduse kirjutama (a la teine pass on Brasiilia saatkonnas ja hadasti on tarvis kusagile reisida). Yhe v6i kahe paevaga valjastavad lisapassi, paraku kehtib vaid 3 aastat.

Posted by jakokruuse 07:30 Archived in Guatemala Comments (0)

(Entries 1 - 11 of 11) Page [1]