A Travellerspoint blog

Cuba

Viva Cuba! Fidel, 80 años mas! Patria o muerte!

ehk au tööle jne

sunny 33 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Nii, see post siis räägib Jõuludest ja aastavahetusest ehk Jako toimetamistest Kuubal.

Spoilaringiga Mossed, viikidega teksapüksid, tühjad kaupluseletid, Karpatõ mopeedid, salsa, Piña colada ja Mojito, üleskütvad loosungid, Cohibad ja Monte Christod jne - auuuuuuuuuu, 32 tonni pole mingi küsimus :-D See kõik ja palju enam on Kuuba. Kuuldavasti käib seal eestlasi ikka kõvasti, kuid minul ei õnnestunud seekord ühtegi kohata suureks üllatuseks. Blääd, mulle meeldis ikka väga see riik. Ikka väga kohe, kuigi paar asja olid halvad ka - eelkõige hinnad mida turistid seal maksavad. Rõvedad, ma ütlen rõvedad (nagu see oleks muidugi mõni uudis mulle endale ja ka paljudele teistele, kuid siiski). Tunned ennast seal konkreetselt nagu liikuv sularahaautomaat.

Aga normaalse nostalgia laksu andis küll see reis. Imelik ja müstiline, mis asju kõik lapsepõlvest meelde tuli. Näiteks kerkis mulle silme ette täiesti selge pilt V-50 mopeedi mootorist. Kõik nagu tuli meelde ja oleks osanud tõesnäoliselt selle asja silmad kinni seal kohapeal lahti-kokku võtta ja panna. Ilmselt palju minuvanused putitasid noorpõlves seda mootorit. Istud Mosses, sama lugu - nagu elaks sama asja uuesti läbi. Lähed poodi, müüja magab pea letil - kõik letid tühjad. Eks seda kordavad ja vatravad kõik, kes seal käivad, kuid siiski. Eestlaste ja teiste post-sotside jaoks on ta kindlasti oluliselt erilisem.

PC290300.jpg

jaff.jpg

riksha.jpg

PC240166.jpg

PC260230.jpg

Nii, nüüd aga kõigest siis järjekorras. Guatemaala lennujaamas kohtasin jällegi üht tuttavat, kelle küsimuse peale minu lennuaegade kohta avastasime minu piletilt, et minu lend kestab kokku ca 5 tundi ja sisaldab ühte "technical stop" mis iganes see ka poleks. Kaardilt vaadates tunduks, et võiks kesta ca 30 minutit. Aga kuna ma olen siinolles nii ära harjunud "mañana" ja "pohhui" ellusuhtumisega, siis ei olnud ma piletit varem uurinud. Korra tekkis imelik tunne küll, kui piloot ütles, et hakkame maanduma Costa Ricasse!!! Nujah, see selgitab siis technical stopi. San Jose, õnneks ainult 50 minutit ootamist.

Havanna, Kuuba 23.12.2007. Kurss siis 1 CUC ca 11-12 EEKu. See CUC siis on nö turistiraha. On veel ka kohalik raha, mille kurss ca 1 CUC on 25 pesot, kuid selle eest turist midagi eriti osta ei saa. Hea on kaasa võtta eurosid, taalade ja kaardiga maksmisel lisatakse 10-20%

Jõudsin kenasti kohale pühapäeva õhtul, maksin taksistile 25 CUC, ca pool tundi sõitu. Perenaine rõhutas, et kindlasti mitte rohkem maksta. Leidsime taksistiga maja kenasti üles (Centro Habana), mis öösel ei näinud just kõige turvalisem rajoon välja. Perekond võttis rõõmuhõisetega ränduri vastu, Iisraeli plika - Lilach oli ka kenasti juba kohale jõudnud (normaalne, ta suutis maksta taksistile CUC 50 :-). Majutus siis casa particular ehk peres. Meil kahepeale oma tuba, öö 25 CUC + hommikusöök 3 CUC. Kohe esimesel päeval sai soetatud ka karp Cohibasid (perenaise õde sebis, CUC 50 - tõenäoliselt räigelt üle makstud), millest nüüdseks on pooled kenasti ära tossutatud. Päris lahe on neid popsida aeg-ajalt.

PC270242.jpg

Järgmine hommik tervitas meid kerge vihmaga, mis oli natukene alatu, kuid mis seal ikka. Lõunaks kamandati meid koju, kuna pere lubas pakkuda Jõululõunat. Võtsime veini näppu ja nautisime toitu täiega (st mina nautisin, sest toiduks oli sealiha ja teatavasti Juudid ei söö sealiha). Nämmmm, üle mitme kuu üks parimaid toite. Yuca (kartuli laadne, kuid parem oluliselt), küpsetatud sealiha, salat, mingi minu jaoks uus uba (must kuid tiba nagu vürtsikas, mu lemmik sellest saati), küpsetatud banaanirõngad ja palju head paremat veel. Hohohooooo.

Järgmine päev siis veedeti samuti Havannas. Oi kus mulle meeldis see linn. Nii ilusad Koloniaalstiilis majad (st kunagi olid), et ei jõua kohe ära imestada. Samas praegu tundub kohati nagu oleks just-just lõppenud sõda. Paljud majad varemetes jne (nagu Sarajevo). Ja inimesed ka hoopis teistsugused. Õigemini kahesugused. Osad on väga sõbralikud ja lahked ning lõbusad, kuigi lõpus hakkas tekkima mulje, et see on siiski pigem pinnapealne asi ja esialgse jutu järgi läheb jutt ikka mingi dotatsiooni või businessi peale. Ja inimesi igasuguseid - musti, valgeid, kollaseid, kirjuid jne. Oi blääd mis moodi nad muidugi salsat tantsivad. Elu on üks suur lill kogu aeg (siiski ilmselt petlik mulje). Pudel rummi, kõllid tänavale ja läheb salsaks. Vahet pole mis kell või päev parasjagu on. Nii lahe, oi kus mulle meeldis see.

Teenindussektori esindajad aga tõid mul alati muige suule - täiesti sajaga Nõuka värk. Mutt vaevu vaevu viitsib sulle näkku visata su veepudeli või õlle, seejuures ühtegi sõna lausumata. Ja selle viske sooritab loomulikult just siis, kui ta arvab, et aeg selleks on küps, mitte siis kui klient on juba mõnda aega oodanud alandlikult. Nii armas :-)

Sai ka selle reisi esimene muuseum ligi võetud (imelik jah, polegi veel sattunud siinkandis). Revolutsioonimuuseum (üllatus, üllatus). Ei olnud midagi erilist, kasseeriti aga 5 CUC ja näidati palju pilte Chest, Fidelist ja Raulist. Kuidas ikka võit 50 aastat tagasi koju toodi jne. Casa de Musica (koht mis igas linnas olemas, kus iga õhtul salsat tantsitakse) ja paljud muud huvitavad kohad olid kahjuks suletud - a la remont jne.

che.jpg

auto.jpg

Järgmisena sebisime ennast bussile, mis meid Vinales`esse sõidutas (CUC 12, 5 h). Kusjuures soovitan üldiselt vältida neid busse ja taksot kasutada (4 inimese peale võtta, sama hind mis bussil). Pileti saamine jällegi etteaste omaette. Aga saime kohale. Vinales on hästi pisike linnake, väga rahulik ja vaikne. Pereisa oli plakatiga bussil vastas (plakatil kirjas Yako & Lilla :-) Perekond siga lahe, toidud head (õhtusöök CUC 8, hommik CUC 3) ja tuba ilus ning puhas (CUC 25). Liitusime ka poolepäevase rattamatkaga, mis viis meid mingit kaljuseina, sigari rullimist ja mingeid koopaid vaatama. Kokku kestis 6 tundi ja maksis CUC 20. Kuuba hindu arvestades oli tegelikult isegi hea diil, sest sisaldas ka väga normaalset lõunasööki. Ja sai rattaga ringi vändata, kuigi minu rattal tuli vahepeal tagumine ratas praktiliselt alt ära.

Järgmisena võeti siis ette Trinidad. Sõit sinna kestis ca 6 h ja maksis CUC 40 per koon. Buss maksab CUC 37, kuid võtab oluliselt rohkem aega , sest tuleb läbi Havanna minna tagasi. Jällegi, väga armas perekond ja ilus maja/tuba. Ja söök ka siga hea - krevetid ja kala nämm nämm. Hinnad igal pool samad. Igal õhtul muidugi Casa de Musica, sest ega midagi muud õhtuti teha pole. Mina teatasin, et ei viitsi mingisuguseid turistide vaatamisväärsusi kaasa teha ja lähen vedelen lihtsalt rannas (13 km, CUC 2 per koon). Oi kui ilus rand oli. Samas, mis seal imestada - Kariibid ju. See mitte ainult ei kõla hästi vaid on ka - valge liiv, sinine soe vesi, külm õlu või Cuba Libre. äähhhhhhhhhhhh! Järgmisel päeval vedelesin samuti rannas, Lilach osales mingite koskete külastamisel.

PC300306.jpg

PC300309.jpg

PC300311.jpg

PC300315.jpg

Väike seiklusepoiss tuli ka ikka ära Trinidadis. Või noh mis seiklus aga ikka - igaühega ei juhtu :-) Kui teisel päeval üksi rannast tagasi hakkasin minema, siis nagu alati ujusid ligi taksojuhid oma vapustavate teenustega. Ütlesin, et otsigu veel üks turist, et ma üksi kogu taksot ei maksa (tavapärane). Ootasin ja kuulasin mussi, kui ujus ligi mingi sell, et ta just turistibussiga läheb linna ja viskab CUC 1 eest ära. Nojah, mis seal ikka. Astusin peale. Niipea kui sisse sain, mõistsin, et midagi pole ikka päris korras, sest muusika lõugas hirmus kõvasti. Minutiga oli selge, et bussijuht ja tema vuntsidega kompanjon on sisuliselt ennast nukkudeks joonud. Algul hirnusin sajaga, sest bussijuht hüppas oma istmel ja vunts raalis mööda bussi koridori edasi-tagasi salsat tantsida. Buss muidugi vaarus ühest teeäärest teise. Nujah, nali-naljaks aga tundus, et see asi võib ka ettenähtust mõnevõrra erinevalt lõppeda. Järsku keerame suure bussiga sisuliselt mingite kanakuutide ja hurtsikute vahele. No täpselt selline koht, et vaevu mahtus see buss sealt majade vahelt läbi. "No hay problema - pole probleemi" kui uurisin, et kle läheks Trinidadi, mul kiire. Tarvis tiba juura sõpradega ja tuusa panna, et näe meil siuke uus buss jne. Nojah, pärast minu mõningas mangumist sõitsime edasi, kuid ca 5 minutit järgmise hurtsikuni. Seal ma siis passisin vist oma 15 minti bussis, kui lõpuks teatasin, et kui nad mind kohe Trinidadi ei vii, siis ma teen politseisse avalduse (üldiselt on turist kui püha lehm Kuubal ja politsei on karm nende vastu, kes turiste tüütavad ja ahistavad). Vanadel oli aga pohhui ja nii ma siis lihtsalt pidin seal keset mingit gettot välja astuma. Tiba kõndimist, tiba ootamist ja sain kohaliku bussiga lõpuks kenasti kohale (kohalik buss maksis 1 kohaliku peso, mis on 1/25 CUC ehk siis tasuta). Krt, raport siiani kirjutamata. Kui aega saan, siis saadan ikka ära - jäi kuidagi kripeldama.

PC300322.jpg

PC310327.jpg

PC310335.jpg

kellatorn.jpg

PC290276.jpg

Seiklused jätkusid aga väga imepärases meelelahutuskohas - diskoteegis nimega "La Cueva" ehk koobas. Miks koobas? Aga sellepärast, et diskoteek asub koopas. No ei ole mina veel sellist asja oma silmaga varem näinud.
Siiri krt, miks sa mulle midagi selle kohta ei maininud? Sa kindlasti ise ei käinudki seal, jah?
Koht siis tavapärane koobas, mida turistid paljudes riikides suure raha eest külastavad, et siis seal sees ohhetada ja ahhetada. Aga sissepääs sellesse kohta maksis kõigest CUC 3 ja sisaldas ühte tasuta jooki - best value for the money, for sure. Jube lahe oli, mul saba sajaga rõngas. Rahvast paksult täis, lasti mingeid MTV-Salsa segu rütme jne. Kindlasti käige ära, kes sealkandis. Te ei kahetse.

PC310336.jpg

Järgmisena tagasi Havannasse, et uus aasta kenasti vastu võtta. Takso 4 peale CUC 30 (norm. CUC 25, kuid aasta viimane päev ja kõik tahtsid Havannasse seega bussid ja taksod täis). 4 tundi sõitu, tükk kooki.

Vana aasta õhtuks ostsin spetsiaalselt rummi ja Pina Colada segumahla ning valmistasin sellest 1,5 lirtsasesse pudelisse vägagi maitsva rüüpe. Damn, tõesti parim Colada mida ma eales joonud. Ma ei kiida hetkel ennast niisama, ka peremees ohhetas, et pole varem nii head saanud. Meiega liitus veel mingi UK tüüp ja nii me seal vaikselt siis trimpasime ja lobisesime. Mingit väga suurt kärtsu ja mürtsu Havanna tänavatel ei näinud. Saluuti vist praktiliselt polnudki. Aga oli lahe. Järgmisel päeval siis Lilach tõmbas uttu Panamasse (UK tüüp otsustas ka eelmisel õhtul täis peaga, et läheb hommikul Panamasse, kuigi pidi hoopis Mehhikosse minema) ja ma kudesin niisama linnapeal.

PC270259.jpg

PC260221.jpg
PC260223.jpg

PC250201.jpg
PC250209.jpg

Lõpetuseks, miksides Võrnot Uuspõllu filmist ütleksin, et Kuuba Nokia on tegelikult Kuuba inimene! Väga intelligentne. 3 põhiasja (sport, tervis ja haridus) nagu Nõuka ajal on siiani aus ja inimesed tõesti on väga haritud. Kõige enam jäigi vast meelde 2 vestlust - Kuuba elust. Võib-olla ka selle pärast, et esimest korda suutsin praktiliselt kõigest aru saada ja ka suhteliselt pikka vestlust algelises spanishis ajama. Väga lahe, siiani oli ikka pidevalt jutt koopainimese tasemel, mis üldjuhul 3-5 minutiga lõppes. Elu tundus (ja sai ka kohalike poolt kinnitatud), et ei olegi nii halb materiaalses mõttes. Väga paljudel on ikka olemas kõik, mis igal Eurooplasel ja kohati rohkemgi. Samas, elu on muidugi väga piiratud ja kogu süsteem toimib mustal turul ning "ma tunnen ühte meest, kes tunneb ühte meest, kes tunneb ühte meest, kes töötab seal" stiilis. Igaühele ja iga väiksemagi asja eest tuleb maksta. Küsitakse ka siis, kui küsid teed näiteks.

Hindadest veek nii palju, et õlu maksab ca CUC 1-1,5 üldjuhul, koksid on CUC 2,5-3,5. Kallis on eelkõige transport ja ka elamine/söök. Muidugi tuleb loovutada ka väljumisel lahkumistasu CUC 25. Kokku vahetasin 515 EUR ja veetsin seal 10 päeva, kusjuures elasin suhteliselt tagasihoidlikult. Aga lahe, mu ootused olid suunatud peamiselt Kuuba inimestele ja muusikale ja need ootused said igal juhul ületatud. Oli väga lahe. Kes pole veel käinud, käige ära - rahvas (nagu kõik) ootavad suuri muutusi. Krt seda teab mis suunas.

Nüüd olen 2 päeva Guatemala Citys - pesupäev, internet jne. Edasi natuke üles poole mõneks päevaks ja uue nädala alguses tahaks juba (pigem siiski alles) liikuda Hondurasesse. Kuulmiseni!

Posted by jakokruuse 15:14 Archived in Cuba Comments (2)

(Entries 1 - 1 of 1) Page [1]