A Travellerspoint blog

December 2007

Feliz Navidad!

nendele kes aru ei peaks saama siis Häid Jõule ;-)

sunny 25 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

No nii. Asjalood nyyd sellised, et osaliselt on kadunud täpitahed - parim mis ma teha suutsin, oli ette völuda Soome kiiboord. (update päev hiljem) täpitähed leitud teisest linnast ja teisest arvutist :-)

(update päev hiljem) Kõigepealt, kasutaksin seda meeldivat võimalust, et kõigile soovida ilusat Naistepäeva! ... ja häid Jõule ja aastavahetust muidugi ka! Ma nimelt ilmselt selle aasta sees väga palju netti ei satu, sest lähen mõne päeva pärast Kuubale ja seal vist netiga tiba kehvem lugu, kui siin Guatemalas. Seega, ilmselt on see lõppeva aasta viimane postitus. Aga jah, olge tublid, sööge aga kõhud ilusasti rasvast seapekki ja hapukapsast täis ning mõelge minu peale, kes peab siin samal ajal maitsetuid tortillasid näost sisse ajama (krt ila hakkas just nirisema kiiboordile selle hapukapsa ja sealiha mõtte peale). Ja vaadake, et ühe pitsi kindlasti ka minu terviseks aastavahetusel võtate, ma võtan kindlasti mitu Mojitot ja Cuba Libret samal ajal teie kõigi terviseks kallid sõbrad seltsimehed.

Aga, juhtunud on selline lugu, et imekombel on otsa saanud kool. Kuidagi väga imelik on, ei pea nagu hommikul kooli töttama ja koolis iga poole tunni tagant kella vaatama, et millal see tund kyll juba löppeb. Aga samas oli siga lahe. Väike reklaam ka, et kui keegi plaanib siia kanti keelt öppima minna/tulla, siis soovitan julgelt oma kooli - La Cooperativa ning oma perekonda (krt nimi ei seisa meeles, kuid mul kontaktid olemas). Printige Rosa pilt välja ja lennake sellega peale.

(Delfino - kooli aednik ja mina, värvid on krt väga sassis miskipärast)
PC140059.jpg

Eelmine reede läks siis hirmsaks sahmimiseks. Köigepealt koolis löpetamine (ilma erilise kärata). Siis jooksuga turule, et nodi osta. Mäletad, rääkisin, et tahan oma perekonnale curryt keeta. Jajah. Mu naabrinaine hakkis sibulaid ja mina siis keetsin möksi. Kokku vist 2,5 h. Aga ära sa ytle, ei tulnudki väga halb. Täitsa söödav. Ma tiba pelgasin, kuna öigeid aineid polnud. Aga samas, viska aga peoga tsillit ja kyll see igasuguse maitse ära vötab. Tundus, et perekond oli päris sillas. Domingo kysis isegi juurde. Ja yhe veini nööpisime ka lahti.

(alanud on kohviubade noppimise hooaeg - vajatakse töökäsi)
PC120041.jpg

Pärast pyha öhtu söömaaega, läksin koos kahe Kanadast pärit koolikaaslase ja öpetaja Arturoga Cantina-sse. See on siis kohalik joomaurgas, kus kohalikud ikka sajaga keevitavad ja hiljem pikutavad (mäletate kyll ju, mainisin seda ka varem). Mnjah, polnud miskit erilist. Aga ölut sai ikka joodud kyll. Ja hiljem siis suur pidu Alegres (ilmselgelt tuleb hakata söpradele fyysilisi noomitusi tegema, sest ma kyll yhtegi tuttavat seal Eestist ei näinud. Oli ju jutt, et tuleb kohal olla). Kell 3 olin köpsti voodis tudimas. Hommikul siis viimane hommikusöök veel perega ja siis ajasime naabrinaisega oma hiigelsuured pambud selga ja kimasime Antiguasse (Q40, 4 h koos tunnise seisakuga teetööde töttu).

(sõpradega Kanadast ning õpetaja Arturoga Cantinas)
PC150061.jpg

(mina ja Rosa. Rosa ei näe mitte väga häppi välja, ja mitte eriti pikk ka)
PC150073.jpg

Eelmise nädala keskel sai siis tehtud ka see ZipLine asi ära Panajachelis. Q140 ja 8 erinevat köit. Peab ütlema, et päris lahe oli. Ma muidugi juba enne arvasin, et see ikka päris tõsi olla ei saa mis kirjutati (a la tuhande meetri kõrgusel ja sama pikk ja kindlasti hakkab sumpa lörisema selle peale jne). No ei olnudki tõsi. Tuhandete meetrite kõrgusel võis olla küll, kuid merepinnast. Maapinnast vast oli 200-300 meetri kõrgusel ehk. ... ja pikkust oli ka vist ca 400 m igal köiel. Aga kokkuvõttes sai järjest sõita (mul oli 2 giidi ja ma olin pargis ainukene) ca 45 minutit, köied kõik omavahel ühendatud nii, et pead korraks vaid ringi keerama ja uue köie külge ennast kinnitama. Erilist hoogu muidugi see asi ei arenda ja seega loodetud adrenaliinilaks jäi kahjuks küll saamata. Aga oli väärt ma arvan.

PC140060.jpg

Pyhapäeval sai siis ette vöetud kauaoodatud ja paljukiidetud trek Pacaya otsa ehk siis lohe Gorönits ehk siis aktiivne vulkaan (Q40 + Q40, kokku 7h). Bljääd. Vot sellist asja ei näe ikka mitte kohe iga päev. In fact, sellist asja näeb ilmselt kord elus ja väga väike seltskond. Karp vajus ikka täiesti lahti. Täiesti haige, sick, enfermo, sairas värk! Pilte kahjuks eriti häid teha ei suutnud, kuna meil on väikese digikaga vaidlus ja seega ta keeldub mulle ilusaid pilte tegemast hämaras. Pärast 1,5 tunnist bussisöitu kömpisime ca tunni et jöuda siis Gorönitsini. Raibe sylgas ikka tuld päris asjalikult. Kogu see asi näeb seal välja muidugi nagu kuu maastik, ääretult raske on seal köndida ja kivistunud laava on väga terav - just nagu surnud korall aint must. Saapad said ikka räiget vatti nii, et ribad väljas.

PC170108.jpg

Näha oli 3 pöhilist jöge või juga (krt ma ei tea kuidas seda nimetatakse) ja me siis passisime seal ääres suud ammuli ja plöksisime pilte ca tunni. Jöudsime hämaras ja lahkusime pimedas. Räige tuul oli ka muidugi, krt vaata et puhub minema. Aga jah, asi oli vöimas. Ma ei oskagi seda siia kirja panna kuidagi. Ja pildid ka seda ei kirjelda. Peate ise minema. Laava möga (ca 2000 C) siis lihtsalt vaikselt vajub mäest aga alla, aeg-ajalt veerevad suuremad kivid ja laavasegu kamakad alla, mille peale rahvas yritab oma kabjad eest ära saada. Passitakse siis ca 10 meetri kaugusel, sai ka lähemale minna, kuid ytleme nii, et päris palav on seal ääres ja eriti ei kisu. Damn, krt siiamaani on veel saba täiesti röngas selle peale. Asi ise on muidugi hull turistilöks, kuid igat minutit ja Qd väärt. Tsiviliseeritud maailmast sellist atraktsiooni ei leia.

PC170088.jpg

PC170085.jpg

Ja arvake ära, mis selle pildi peal on....
Öige, Poola sultanaadi vimpel (jälle Guido Mammastest oli kiireim). Nagu hämmingut veel vähe oleks, imestasin tiba veel, kui vaatasin, et mingid sellid rullivad Eesti lipu lahti ja kukuvad pilte klõpsima. Kokku siis vähemalt 4 estot - mina, Kaido kes samuti yksi reisib ning Tönu ning tema kaunis naine, kelle nime ma kahjuks ei mäleta. Kõik nagu kohtusid selle sama lipu rullimise peale. Olime vist nii ametis laava plõksimisega, et ühtegi pilti koos ei saanudki tehtud. Nujah, mis seal ikka. Sabad rõngas kõmpisime aga jälle mäest alla bussini. Viimase otsa saime Kaidoga ka ühte Singapuri plikat tassida, kes omal kenasti hüppeliigese välja väänas (ai kus mul oli hea meel, et mul jalas sigahead matkasaapad :-))))

PC170099.jpg

Esmaspäev veedeti pealinnas. Mul oli nimelt palju asjatoimetusi ja aega kahjuks vähe. Kõigepealt oli tarvis sebida Kuuba turistikaart. Krt ma olen seda kõvasti uurinud ja igalt poolt antakse erinevat inffi. Osad ütlevad, et saab lennujaamast, teised et ei saa ja kui pole kaarti, siis pardale ei lasta. Kuna mul lend järgmisel pühapäeval, siis otsustasin asja kindluse mõttes korda ajada. Sõitsin lennujaama ja käisin vähemalt 5 inimese jutul. No ei saa siit oli läbiv sõnum, kuigi üks plika andis mõista, et võib-olla keegi pärastlõunal suudaks selle välja võluda (ei olnud eriti veenev samas). Nojah, kell oli 12 ja mul oli täpselt 1 tund aega, et Kuuba saatkonda ennast sebida. Mõeldud tehtud.

Tere tulemast Kuubale!!!
Asi algas sellega, et valvur ütles uksepraost piiludes, et lühikeste pükstega sisse ei saa. WTF??? Ja täiesti tõsiselt kohe - et tule aga homme tagasi ilusasti habe aetud ja ülikond seljas. Fuck that! Selgitasin küll, et sõidan homme minema ja ei saa, kuid erilist tolku polnud. Viimases hädas tuli meelde, et mul seljakotis matkakilekad (tahtsin nimelt osad riided Kahude juurde pealinna jätta mõneks ajaks). Tänu Allahile! Ajasin need oma lühikeste pükste peale ja panin ka teise särgi selga. Nägin välja nagu Michelini mees, kuid valvur leebus selle peale ja lasi sisse. Täitsin kõik paberid (tegelt 1 ja väga lühike) ja siis sama valvur hakkas ajama, et täna vist ikka ei jõua jne. Päris põlve maha ei pannud, kuid mangusin ikka kogu raha eest, et olen endisest liiduvabariigist ja suur Kuuba sõber ning, et mul on kodus Che T-särk jne. Asi lõppes sellega, et mult kasseeriti 15 taala ning suruti mingi lipik pihku. Tere tulemast Kuubale ma ütlen.

Täiendusena oli tarvis eurosid, sest Kuubal hetkel taalas maksmine ja vahetamine kallim (öeldi saatkonnast ja ka minu majutusasutus Havannast). Nojah. nagu lihtne ülesanne või mis? Aga teps mitte. Sebisin ca 2,5 tundi mööda linna, kuni lõpuks sain siis oma eurod kätte (Banco Uno kui kellelgi sama probleem Guates).

Õhtul pidime veel saama kokku Kaja, Kata ning Kaja õe ja õemehega, et õhtust süüa ja mina muidugi tahtsin oma kola neile anda. Leppisime kokku, et Nery (mäletad Kaja autojuht/turvamees) nopib mind peale. Saimegi kenasti kokku, kuid kuna esinesid räiged ummikud, siis võttis ikka väga kaua aega, et lõpuks kokku saada Kahudega. Lõpuks kõik õnnestus ja lobisesime ühes kenas restoranis mõnda aega. Tuhat tänu teile jälle, btw!

Täna tegin siis 10 tunnise bussireisi Floresesse, et siit lähipäevil Tikali minna (kui Mehhikost tulin, siis sai sama ots vastupidises suunas tehtud). Q100. Bussis liibus ligi mingi insener, kes soovis inglishit praktiseerida minu peal. Ma siis vastutasuks tüütasin teda oma spanishiga. Praktiliselt enamus ajast ikka. Hiljem kutsus veel koju külla, kuid ma kohe ei viitsind minna - lubas õhtu poole veel helistada. Eks näe. Suht lahe sell. Homme hommikul kl 6 peaks siia laekuma ka üks endine koolikaaslane, kellega koos siis pidime Tikali minema (seal on endise Maia impeeriumi kõige vingemad kivijurakad, mida tahaks uudistada).

Mis siis ikka. Veelkord, olge tublid, nautige pühi ja aastavahetust ning eks siis uuel aastal joonistab

Posted by jakokruuse 13:47 Archived in Guatemala Comments (0)

"Aeg luubis"

ehk kokkuvõte vahepeal toimunust

sunny 30 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Alljärgnev on lühikirjeldus ca viimase 10 päeva logelemisest. Jutt ei oma ei korralikku pealkirja, sissejuhatust, teemaarendust, kokkuvõtet, lõppsõna ega lööklauset. Ühesõnaga täiesti mõttetu sõnade jada. Soovitan soojalt midagi muud teha, kui arvuti taga passida, lugeda ning silmi rikkuda. Mine keeda hõõgveini parem.

Üle-eelmisel pühapäeval käisin naaberkülas Santiago Atitlan´is. Q15 ja pool tundi paadisõitu. Midagi erilist selle megacity kohta ei oskagi öelda. Parasjagu oli toimumas mingi jalgratta võidusõit ja rahvast tundus päris palju osalevat. Kui rahvas juba sellistel spordiüritustel osaleb siis järelikult ei ole elujärg üldse mitte halb. Minu sõidu alternatiiveesmärk oli seina seest tiba cashi välja raputada. No ei õnnestunud. Enamus aparaate on siin mingi 5B kaubamärgiga ja minu Hansa kaarti nad igaljuhul ei tunnista. Põrssad sellised. San Pedros samuti. Seega pean igal nädalal tegema ühe reisi mõnda suuremasse naaberkülla, et puru raputada tiba. Mõned pildid klõpsisin ka.

PC020003.jpg
PC020006.jpg

Ühel kolmapäevasel päeval olin siis jällegi parasjagu Panajachelis, et puru võtta, kui kuulsin tänaval sulaselget Eesti keelt. Krt esimese ehmatusega pidin mõne sekundi mõtlema lause moodustamise osas. Paar siis reisimas siinkandis kokku 3,5 nädalat. Oli väga lahe vestelda. Järgmisel päeval kohtusime uuesti juba minu kodukülas ja ajasime niisama juttu. Päris tore oli (pilt ka siin).

PC070016.jpg

Mõni aeg tagasi sai veel kohtutud lahedate vendadega USAst - kutsun neid Vendadeks Voitkadeks (Voits, ära pikka viha pea. Lepime kokku, et jääme ikka sõpradeks, eks). Sellid kärutavad väga kummalise autoga siin kandis ringi (pildilt ei saa aru, kuid tegelikult siis auto kaetud vaipadega). Autol käivad veel kõikvõimalikud luugid ja klapid lahti, peaaegu nagu Batmobil. Fresco.

PC040009.jpg

Möödunud laupäeval kargasin bussipeale ning põrutasin Quetzaltenango´sse, ehk maakeeli siis Xela. 2,5 tundi ja Q25. Xela on ca 2200 m ning suuruselt teine linn Guatemalas. Päris kena, kuid imekombel üsna tühi teine. Kuna reedel oli kuradi põletamise päev, siis ilmselt rahvas magas veel pohmakat välja vms. Kuradi põletamise päeval siis pannakse tänavatele põlema vanu riideid, raamatuid jne (kõlab nagu 30'ndate Saksamaa, mis?). Sõnaga, mida iganes, millega seostuvad halvad mälestused. Ma ei pannud midagi põlema, kuigi selles mõttes tekkis tahtmine kirikule, kus pidev lauluproov käib, punane kukk räästasse toimetada. Jäi seekord siiski tegemata. Teinekord.

PC080019.jpg
PC080021.jpg
PC090031.jpg

Kolasin niisama linnas, midagi erilist ei oska kosta. Kena linn, ilus parque central, puhas ja suhteliselt korras (kesklinn vähemalt). Aga ma ei saa ikkagi aru, kus kõik inimesed on? Tänavad suhteliselt tühjad. Imelik. Mind hoiatati, et võta kindlasti soojad riided kaasa, kuna külm. No siga palav oli hoopis, ptüi. Õhtul enne väljaminekut võtsin oma sõnad muidugi tagasi, kui kerge niiskus hakkas toaseintele kogunema (kahene tuba Q40). Toppisin soojalt riide ning kobisin välja. Sõin ning võtsin mõned Cuba Libred linna kõige "kuumemas" baaris (krt nime ei mäletagi, mingi hägune pilt ka sellest).

PC080023.jpg
PC090033.jpg

Btw, Lemps sa peaks siia ennast sebima. Normaalajal (ehk siis happy hour ajal, mis kestab enamus päevast) topitakse siin Cubasid uskumatult kirve hinnaga - nimelt tervelt Q3 tükk ehk ca 5 eeku! Vaieldamatult kõige odavam jook üldse, vesi vist on kallim baaris.

Ööseks toppisin riideid veel rohkem selga (kogemus Mehhikost oli veel värskelt meeles). Soe pikk pesu, pullover, sokid + villane tekk peale. 4 paiku ärkasin üles ja toppisin püksid ka jalga. rrrrrrrrrrrr, ikka ei maganud väga normaalselt külma tõttu. Tekk haises ka tiba kuse järele miskipärast :-)

Xelast jättis kõige parema mälestuse turg. Johhaaaidiiii. Olen neid turge siin näinud suuremaid ja väiksemaid, turistilikumaid ja vähem turistilikumaid, kuid Xela turg oli lihtsalt massive! Siga suur ning värviline. Ühtegi turisti ei näinud seal. Oioioi kuidas mulle meeldivad ehedad turud, eriti toidusektsioon - nii värviline ja hästi lõhnav. Mmmmm

PC090024.jpg

Turule oli mul muidugi asja ka, ei ole midagi et kakerdan niisama ringi. Nimelt tekkis millalgi mõte, et korraldan oma perele enne lahkumist väikese õhtusöögi. Ma peale Curry ja Singapore nuudlite midagi eriti teha ei oska, seega otsustasin esimese kasuks. Paraku, selleks on tarvis palju igasugu pulbreid, juuri, lehti, varsi, vilju jne. Pärast mõningat sebimist leidsingi curry pulbri, purgi kookospiima, tiba tumeriku (krt kuidas see eesti keeles on?), õli, mingeid vürtse, küüslauku. Puudu veel pähklid ja ingver, mille leidmiseks pidin järgmine päev turule tagasi kobima. Lõpuks leidsin mingid kärbatanud ingveri ja Hiina pähklid - ajavad ehk asja ära. Tarvis veel osta kanafileed (võib probleemiks osutuda, kuna üldiselt pradaitatakse vaid terveid kanu või siis liha koos kontidega - no bien), tsillit ja sibulaid. Palusin sõbral Kevinil, kes töötab ühes restos, sebida mulle tiba masala segu, kui on. Lubas asjaga tegeleda, eks näe.

Kava näeb siis välja selline, et reede õhtul üritame siis roka kokku keeta (naabrinaine, Islandilt hakkab hakkima juurikaid). Pean lähipäevil tegema väikesel invetuuri köögis, kuna siiani olen näinud vaid paari kaussi. Mul nimelt korralikku suurt panni tarvis ja igasugu potte-topsikuid jne. Uurin ka õhtul, kas pererahvas ennast täiskarsklastena lihtsalt üritab näidata või ka seda on. Oleks ju kena väike peet ka poest kõrvale võtta, et sodi alla loputada.

Homme (neljap.) üritan minna jälle naaberkülla Panajacheli. Seekord õnneks mitte puru raputama. Nimelt lugesin kohalikust lehest, et seal on võimalik ZipLine teha. See siis köis kahe punkti vahel mida mööda siis saab sõita rippudes või istudes. Lapsepõlves sai ühe puuotsast teise otsa nii lastud. Vahe aga selles, et siin on köis ca 1000 meetri kõrgusel ja ca sama pikk. Kõlab jällegi uskumatuna ning tahan kindlasti selle nalja ära teha. Panas siis saab jutu järgi 6 sõitu (erineva pikkuse ja kõrgusega köied, millest pikimast rääkisin) mis maksab Q120. Auuu, see saab vinge olema kindlasti.

Plaanidest veel. Tegin hiljuti veel mõned muudatused plaanides. Nimelt otsustasin saadud info põhjal, et Belizesse ei viitsi minna. Otsust tegi lihtsamaks asjaolu, et mul tuli järsku keeleõppest räige kopp ette - vajan pausi ja kiiresti. Seega, enne Cuba Libresid jääb mul üks vaba nädal, mille investeerin Antigua vulkaani vallutamise ning Tikali peale. Naabrinaisega sõidame koos Antiguasse paariks päevaks. Seejärel nädala alguses tahan käia korra Guatemala City lennujaamas, et oma turisti kaart sebida Kuuba bürokraatide tarvis ning tiba eurosid osta. Seejärel peaksin kohtuma ühe plikaga Alaskast, et Tikali sõita. Peab veel uurima kuidas täpselt jne.

Selle nädala reedel toimub suure tõenäosusega üks suurem pidu jälle. Nimelt on lisaks minule mitmed inimesed lahkumas siit suusakuurortist selle nädala lõpus ning tulemas ka paar sünnipäeva. Inimesed lähevad jõuludeks koju jne. Isegi San Pedro maskott - Gendolf läks nädala eest koju. Kutt suitsetas siin iga päev cracki, paar aastat järjest. Murdis jalaluu ning põlvekeder oli ka puruks - liikus vaid ratastoolis. Kutt (vanust ei oska öelda, pakuks ca 60) koperdas siin kuidagi ringi ning halises, et Kanada ametivõimud ei luba teda koju. Tema hirmsasti tahaks koju minna. Igas pubis oli karbike kirjaga "Help Dave". Sittagi. Selli leivanumber olevat see, et jõuludeaegu topiti sell oma ratastooliga pick-upi kasti, aeti selga punane mantel ja sell siis mängis jõuluvana - tal oli pikk valge habe. Sõnaga, isegi see sell saadeti lõpuks koju. Seega otsustasime kodupubis nimega "Alegre" korraldada väikese kogunemise. Eks siis näe, mis välja kukub. Kõik on oodatud igaljuhul. Ja ma olen väga solvunud, kui te kohale ei ilmu.

Kõik!

Posted by jakokruuse 12:15 Archived in Guatemala Comments (1)

Vanakooli filmikaga tehtud esimesed pildid

sunny 32 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Minu vanakooli Nikon F50 tehtud esimesed pildid asuvad siin:
http://www.kodakgallery.com/I.jsp?c=wo1ozbi.3ai6p4s6&x=0&y=nos0nj
Saatsin emaga koos koju 4 esimest rulli ning Maris lasi ära ilmutada ning riputas üles. Loodetavasti näete neid.

Posted by jakokruuse 11:50 Archived in Guatemala Comments (0)

Fiesta, fiesta, fiesta

... ja väike muudatus reisiplaanides

sunny 29 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Tere seenelised-marjulised!

Aega jälle mööda voolanud ja pidasin otstarbekaks väikese üllitise jälle postitada.

Mis siis vahepeal toimunud on? Kõigepealt väike muudatus eelmises postis üles antud reisikava osas. Nimelt ostsin mõni päev tagasi omale edasi-tagasi piletid, et Jõuludeks ja aastavahetuseks külla lennata vanale heale sõbrale ning võitluskaaslasele Fidelile Kuubal (486$). Olen seal 23.12.07 - 02.01.08. Saab kindlasti väga lahe olema, kuigi jätab kindlasti oma jälje minu badzetile. Seega esineb postitatud reisikavas ca 2 nädalane nihe. Juhhuuuu. Hetkel on veel tiba jändamist omale elamise ning turisti kaardi sebimisega.

Well, San Pedros on alanud jõulupidustused. Seda ka, kuid lisaks kohtusin eelmisel nädalal väga paljude lahedate inimestega ja seega on viimasel ajal päris palju pidutsetud. Eelmine reede ja laupäev chillisime (just, veel ei ole vajadust hängida) ca 10 pealise seltskonnaga:
3 plikat Soomest (töötavad Viking Lines ja lällavad hetkel kusagil Ecuadoris ringi) - Hanna, Annika ja Vicky
1 kutt Iirimaalt (sell siis reisil kokku 2 aastat ja kavas minna jalgsi Kolumbiast Tsiili lõppu) - Daithi
2 kutti USAst (geoloog, hariduselt ja ametilt ma mõtlen, mitte vabakutseline. teine kutt pärit Venezuelast, kuid elab Miamis - just otsustas, et jääb San Pedrosse 4 kuuks ja läks tööle ühte kohalikku restosse :-) - Matt ja Kevin
1 plika (endine modell, kes reisile läks, kuna agentuur soovitas kaalust 1-2 kilo kaotada) samuti USAst - Clarise
1 kutt Kanadast (vabakutseline fotograaf) - Chris
1 plika Iisraelist (töötab mingis IT firmas - pidi minuga Kuubas liituma uuesti) - Lilach
1 sell Uus-Meremaalt (uskumatult lahe sell, töötab 3 MEURi maksva jahi peal ja sõidab siis sellega mööda ilma ringi) - Scott
ning mina (loomulikult kõige lahedam ja osavam sell kogu seltskonnast).
PB240394.jpg
(vasakult Chris, Scott, Vicky ning Hanna. Mitu päeva oleme seltskonnaga arutanud, et kes see mustanahaline sell oli - keegi ei tunne ega tea)

Eelmisel laupäeval oli Full Moon Party (Q25). Paraku, pidin mina peolt lahkuma juba üsna varakult, kl 03, sest ilge vässa tuli peale ja ei suutnud enam träänssi välja kannatada (pidu alles algas kl 01). Paatidega viidi rahvas siis üle järve kella ühe ajal (Q15). Enne seda rokkisime muidugi teistes kohtades kodukülas. Ei saanudki aru, kas tegemist oli kellegi aiaga või mingi restoranitaolise asjaga vms. Oli suur aed ja suur maja ühesõnaga. Päris huvitav oli. Ja meenutas Tais, Ko Pha Ngan'is toimuvaid (üldse, väga palju on selles kohas sarnasusi Taiga). Enamus meie seltskonnast laekus muidugi tagasi alles järgmise päeva lõunaks :-)
DSC00679.jpg
(Full Moon Party - vasakult Hanna, Vicky, Clarise, taga Lilach)

Hiljuti avastasin väga laheda asja - nimelt ühe kõrtsi tagahoovis (El Barrio) taotakse igal õhtul pokkerit. Juhheeiii. Olen siin 2 õhtut mänginud. Neljapäeval oli päris lahe, lõpuks muidugi kaotasin nagu ikka - peamiselt Scottile. Entry on Q20, seega pole nagu eriti suur damage (võrdluseks - liitrine õlu maksab Q25). Reedel läksime uuesti, kuid eriti seekord nautida ei saanud - kõik peale meie kahe olid väga mornide nägudega nagu oleks nad parasjagu tööl raha teenimas. Fui, no fun. No no. Loomulikult kaotasin jälle Q20. Damn, õnne ei ole lihtsalt, sest minu mänguoskustes ei saa ju ometi midagi viga olla. Mängin ju imehästi - kõik teavad seda ;-)

Pärast toimus veel ühes keeltekoolis mingi pidu, kus ma küll suhteliselt vähe aega figureerisin. Nimelt oli tarvis väga vara ärgata, et koolikaaslastega mingi järgmine kohalik küngas vallutada. Võrreldes vulkaan San Pedroga oli see (Nariz de Indio ehk Indiaanlase nina, kuna mägi näeb tõesti välja, kui indiaanlase pea/nina) suhteliselt käkitegu. Kokku vist 2 tundi tõusu ja mitte liiga järsku. Samas, ütleme nii, et higistatud ja hingeldatud sai ikka usinasti. Maksis kokku Q30 + Q15 pick-up'iga tagasi sõit.
PC010426.jpg
(kes aru ei saa, siis tegemist suure ristiga)
PC010431.jpg
PC010435.jpg

Eelmise nädala lõpus kohtusin ka perekond Kahudega, Panajachelis. Nimelt nende tütar Liisi oli neid Eestist sõitnud vaatama ja seega külastasid nad ka Atitlani. Tegime mõned õlled ja ajasime niisama juttu. Päris tore oli vahepeal näost-näkku Eesti keelt rääkida. Samas, tekitas see järgnevatel päevadel minus päris suurt masendust, sest keeled hakkasin kergelt segamini minema. Ühel ja samal nädalavahetusel tuli siis suhelda peamiselt inglise keeles, osa aega soome keeles, samuti hispaania ja eesti keeles. Viimased päevad koolis ongi kerge tagasilöögi andnud - tundub, et vajan üsna pea väikest pausi keeleõppest. Kõik minevikud, tulevikud ja olevikud hakkavad natukene segamini minema. Samas, ega mul siin suusapealinnas enam eriti kaua aega polegi. Max 2-3 nädalat veel.
PB260397.jpg
PB290415.jpg

Järgneval kahel nädalavahetusel ootab mind ees Xela ehk Chichicastenango ning Antigua uuesti. Nimelt jäi Antiguas eelmine kord tegemaga retk aktiivse vulkaani otsa. Olen näinud pilte ja kuulnud uskumatuid lugusid sellest. Sõna otseses mõttes saab laava kohal marshmellow'sid küpsetada. Ei suuda oodata, et seda värki näha. Geoloogi haridusega Matt muidugi omas selliste retkede kohta oma arvamust - ütleme nii, et ta pidas sinna korraldatavaid reise hullumeelseteks. Samas sell käis ise ka ja tahab veel minna :-)

Ongi vist hetkel kõik. Hoidke ikka kõrvad kikkis ja sabad rõngas!

Posted by jakokruuse 15:40 Archived in Guatemala Comments (2)

(Entries 1 - 4 of 4) Page [1]