A Travellerspoint blog

February 2008

Nica viimsed päevad ja samas ka möttetera ARKile

sunny 34 °C

Noh, ikka veel siin vä? Midagi muud töesti teha pole? No jah, oma asi.

Mu venna Nikas viibimise viimasel päeval suudeti siiski ka tema kott Managuasse toimetada. Nojah, läksime siis viimasel päeva lennujaamast läbi ja saimegi koti kätte. Selleks muidugi, et see paari tunni pärast jälle samade onude kätte anda ja vastupidisel suunal NYCi tagasi saata :-) Viimane Nica päev läks yldse kuidagi väga kiireks. Lisaks kotile oli veel tarvis turult yht-teist hankida ja mul oli tarvis ka omale bussipilet Costa Ricasse sebida.

"Jah, reedesele bussile saab" vastas mulle Ticabusi onu, kui ytlesin, et tahaks Costa Ricasse söita. "Aga täna on ju alles esmaspäev ja seega ma peaks siin veel 4 päeva passima?" halasin mina. Aiaa, kus nyyd anti löök alakehasse. Tavaliselt pole mingit probleemi kohtadega, pole kunagi midagi siinkandis broneerinud. Bussides ma mötlen. Samas, pole muidugi ka eriti peale kanabussi millegiga reisind. Tsekkasin veel ka King Quality ofisit ehk konkureerivat ettevötmist. Parem, saaks neljapäevaks koha. Paraku olen ma Managuas veetnud vist kokku ca nädala ja seega ei taha töesti enam yhtegi tundi siin passida. Seega VASTUVÖETAMATU. Löpuks leidsin mingi kolmanda vähetuntud tegija, millel buss läheb 04:30. Kehv aeg aga mis teha. Pilet vöeti ära pärast sekundilist analyysi, 15$ ja 9 tundi. Hea oli jälle olla.

Yle jäi veel mingi taksistiga yks suuremat sorti bisness kokku leppida. Nimelt vend siis tarvis lennujaama toimetada sydaööks, ma siis tagasi paariks tunniks pikutama ja siis neljaks öösel bussijaama. Bussijaam kyll ca 500 meetrit, kuid sealkandis ei saa isegi 10 meetrit öösel seljakotiga gringo teha. Trussikud varastatakse ka käigupealt jalast ära No töesti. Esimene taksist tahtis 30$ mille peale ta nägi minu keskmist sörme. Teise taksisti valisin hoolikalt bensujaamast välja. Justnagu tiiger oma saagi, hihiiiii. Vana päss lakkus just oma mädanenud Kiat lapiga. Lubasin 15 taala, kirjutasin kogu jutu ka igaks juhuks paberile (papil hakkas pea ringi käima nende marsruutide ja kellaaegade peale) ja saingi nöusoleku. Edasi sujus köik libedalt. Kuuldavasti ka vennal.

Söit Costasse ei olnud hullemate kirjast, sest ma öösel ei magand midagi ja seega siis lasin hommikul sliipi bussis. Buss täitsa täis. Selgus, et täna öhtul San Jose's esineb Iron Maiden, soojendavad Terminaator ja Koit Toome. Ilmselt olen kohal. Hetkel siis pesitsen Costa Rica pealinnas San Joses, majutusasutuses nimega "Costa Rica Backpackers". 3 meetrit minust on bassein, taustaks mängib St Germain, vörkkiiged jne. Jälle, krt. Aga ega ma siia kauaks ei jää. Homseks on juba pilet olemas Panamasse, Costa Rica vöetaksegi ainult puusalt lastes paraku. Panamasse vötan alternatiivruudi idarannikult, sest tahaks minna Bocas del Toro'sse esmalt.

Aga Nica kohta nii palju, et mulle see riik istus. Väga lahe. Kuigi yllatas turistide rohkusega vörreldes pöhjanaabriga. Nica peaks olema köige vaesem Kesk-Ameerika riik ja ma mötlesin, et siin turiste eriti pole. Ja eriti yllatav oli, et Nocasse on ennast sisse seadnud vägagi märkimisväärne arv ameeriklasi ja kanadalasi. Mitmel pool näha ka Eestile omast naf-nafi majakeste pystitamist pöldudele jne. Gringodele ikka. Ja gringod tulevad siia, sest ei taha USAs makse maksta vöi ei viitsi enam muul pöhjusel seal passida. Aga jah, päris palju neid ja pesitsemas alaliselt. Ja veel hakkas silma mönevörra suuremad käärid vaeste ja rikaste vahel. St siin ikka rikkad söna otseses möttes peedistavad ja kohtlevad vaeseid kui koeri. Mujal nagu nii hull pole olnud. Kahtlemata oli Nica reisi tipphetkedeks Maisisaared, eriti väike mais ja San Juan del Sur ning loomulikult venna kohalolek. Sinna soovitan teilgi oma kabjad seada.

Siinkohal tahaksin ylekande löpetyuseks anda ka väikesed soovitused ARKile ja PÖFFile möne kvaliteetfilmi osas, mida önnestus bussis näha. Näidati 3 filmi. Köik sarjast "motopoisid, kiired ja kurjad". No midagi sellist. Algus oli paljulubav. Näidati, kuidas kutid tsiklitega mööda kurvilisi mägiteid lasid. Lahe, hakkas endal ka käsi ja jalg sygelema. A siis läks ikka asi tösisemaks. Mingil hetkel söitis punt baigimehi körbes liiva sees, siis jälle metsas juurikate ja kändude vahel. Loomulikult baikidega ja nii, et kella seier vastu naela (umbes 260-280 km/h siis). Aga siis nägin ka 2 lahedat trikki, mida vöiks ARK lisada motoeskamile lisaks platsisöidu kaheksatele ja muudele viguritele. Et lased baigiga umbes 160-180 km/h liiva sees. Siis trambid esipidurit ja lased seega tagaotsa yles ning keerad ennast niiviisi kohapeal ringi. Oluline, et harjutus kindlasti liival tehtaks. Ja teine hea harjutus noortele motohuvilistele oleks nähtud rongiharjutus. Et kahekesi söidetakse kumbki erineval pool kihutavat rongi kaasa. Siis hypatakse koos tsiklitega rongi katusele ning kihutatakse seal edasi tagasi ringi, kusjuures rongi katusel tuleb ennast kohapeal mitu korda ringi keerata. Ja löpueksam seisneb siis selles, et nyyd hyppad koos tsikliga kahe vaguni vahelisele kinnitusele ning siis pörutad läbi 4-5 vaguni ja tamburite. Ja siis vöiks load kätte anda kyll minu arust, see peaks olema piisav. Et kaaluge seda kallid ametnikud. Uued harjutused toovad pönevust eksamile.

Yhesönaga, oodake pönevusega neid filme (krt nimesid ei mäleta kahjuks, kuid yhes mängis Ice Cube) tuleval PÖFFil! Äkki ETV ka millalgi näitab väärtfilmide sarjas.

Side löpp!

Posted by jakokruuse 14:22 Archived in Nicaragua Comments (0)

Sport, sport, sport - teate seda Ants Laidma superhitti ju

sunny 33 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Ahoi mu väike karvane sabaga söber! Kuidas sul läinud on? Ah, et ei saa väga kurta, kui igav ja nyristav töö, väike palk, sitt ilm ja pimedus, vastikud naabrid välja jätta. Rööm kuulda, ma ka väga nuriseda ei saa, kuigi hirmsasti tahaks.

Nunii, väike apdeit jällegi viimastest syndmustest. Pärast Leoni ja Managuat sebiti siis ennast Granadasse, mis on Nicaraguas selline "must" koht. Nojah, oli ilus linn kyll, kuid väga turiste täis. Ööbisime seekord k6ige luksimas kohas yldse reisi jooksul, 18$ öö. Aga hinnad selles linnas ongi kallimad ja seega polnd midagi teha. Päeval kakerdasime ringi, nagu ikka. Öhtud veetsime majutus/toitlustusasutuses nimega "habemega ahv", kus leiti jöllegi yles juba vana hea tuttav Joonas Soomest (olen teda kohtanud Guatemaalas, El Salvadoris 2 korda, Hondurases ning Nikaraaguas 2 korda). Ja siis igast karvaseid ja sulelisi veelgi. Aga linn ise siuke hästi korras ja klants ja ilus ja igasugu peeneid kohvikuid jne täis. No kohe nagu pakatab jöukusest. Ja seda on ka hindadest näga. Paar päeva seal veeta on täitsa ok, kauem ei viitsiks.

P2200819.jpg

Granadast siis tulistati bussiga edasi Ometepele. Ometepe siis on saar, millel 2 vulkaani lausa peale löödud. Ja saar asub mitte just köige pisemal järvel. .......jah Guido Vändramaalt...... Töepoolest, järvel nimeks Nicaragua. Tubli poiss.

Kuna tegemist päris saarega, siis saarele saamiseks loomulikult ainult bussist ei piisanud vaid pidi ka praamiteenuseid kasutama. 60 C per naase ja tunniga yle. Kusjuures see järv suudab vägagi pirakaid laineid tekitada. Saarel sisuliselt 2 linna - Moyogalpa ja Agragracia vms. Valisime esimese ööbimiseks. Mnjah, no seal saarel peale lindude vaatlemise, sipelgate suguelu uurimise ning vulkaanironimise midagi teha pole. Suurest igavusest rentisime omale rattad ja otsustasime saarele ringi peale teha. Ei saandki aru, palju see ring on - tundus et nagu 40 km aga tegelt, vist ca 2 korda sama palju. Önneks magasime öige teeotsa maha ja seega tuligi umbes pool saart ja ca 40 km. Paraku oli ka see ikka räige katsumus. Ilge palavus + ratta tip-top keskjooks, mis kolmandal kilomeetril pöhimötteliselt kuulidest pulbri jahvatas. Vennal umbes samad probleemid. 5 tunniga seiklus löppes ilma eriliste probleemideta siiski. Nujah, ja siis 2 päeva pärast saarelt minema. Seekordseks suunaks siis jällegi ookean ja San Juan del Sur.

P2210822.jpg

P2220828.jpg

San Juan del Sur oli lahe, mulle meeldis. Kuigi siga turistikas ja vesi oli tiba kylm. St lausa osaliselt ameeriklaste ja kanadalaste poolt yle vöetud linnake. Aga väga elav linnake - palju rahvast öhtuti väljas ja baarid/diskoteegid möllu täis. Taustaks nii palju, et enamus linnakestes löpeb elu sisuliselt täielikult peale 09:30. Yks kanadalannast automaaler/pleku Granadas andis ka hea ööbimiskoha kontaktid (10$ tuba, Don Wilfredo). Ookeani nägemine tuletas meelde, et ma juba ammu soigusin yhest tösisemast kalaretkest. Eestis saigi eelmisel aastal kirja vaid yks hädine katse ja see löppes ka katkise ridvaga ja ilm ayhegi kalata. Loomulikult.

Uurisime maad ja vötsime vastu meeldiva pakkumise veeta paadis 3 tundi, kl 7'st 10¨ni. Olemas, 105$ - kirves aga mis teha. Cooler koos ölledega kaasa (no ei suutnud kokkuvöttes yhtegi ölle siiski juua), 3 assistenti/kaptenit/madrust ja meie vennaga. Ma kujutasin seda asja muidugi tiba teisiti ette - et suur ilus paat ja puha jne. Oli siuke tavaline Kesk-Ameerika igapäevapaat, panga vöi lancha kuidas soovite. A ridvad anti kyll uhked kätte. Krt ritv ise nagu männipuu, rull nagu auto velg, tamiil jäme kui sörm ja lant sama suur kui keskmine Eesti haug. Hirm tuli peal, kui mötlesin, mis siis saab, kui möni elukas seda lanti töesti hammustama peaks. St selle eluka suu (elukas ise ka ilmselt siis) peaks ikka väga suur olema. Noja kohe välja söites nägingi mingi veeeluka vägagi hirmuäratavalt suurt uime ikka ja jälle pinnale kerkimas. Nojah, önneks läks nii nagu alati, ehk siis isegi korra ei haakind kusagile. Krt isegi salatit ega silo ei saand. Vennal kyll korra midagi haakis, mille peale jungad kohe appi töttasid, sest kala silmevahe oli kindlasti oma meeter-kaks. Aga no ära läks. Aga positiivselt vaadates, polnud jälle muret, et mis selle hirmsa kalakogusega peale hakata :-)

P2240851.jpg

P2240848.jpg

Et juba viimased päevad hirmsa sporditegemise ja aktiivelu tähe all möödusid, siis otsustati pärast suurt kalasaaki veel surfama minna. Lauarent kahepeale 10$ + särgirent 2$ (mäletad, rääkisin kui lahe oli ilma särgita surfata Salvadoris - nyydseks juba nahk tagasi kasvanud) + kokku 10$ transpordiraha ka surfiranda jöudmiseks. No ei olnud vale otsus. Krt, väga head lained, liivapöhi, hea laud, särk jne. Vend hullas ka ja mölemal önnestus täiesti ilma igasuguste vigastustega päev öhtusse veeretada. Kusjuures, hahaa - tegin oma esimese lauapeal seismise ja sellel lainel liikumise (söitmine see siiski polnud) ära. Tuli kyll ilmselt ainult möned meetrid aga tore tunne oli siiski. Krt hakkas jälle meeldima, tuleb veel kusagil ette vötta.

P2250869.jpg

P2240857.jpg

Nyyd aitab, ära väsisin toksimisest. Lähen kargan vette vahepeal.

Posted by jakokruuse 13:49 Archived in Nicaragua Comments (1)

NYC, Dallas, Miami, Managua, Manila, Pärnu, Tehran

ehk pass ja hambahari ehk 1 cordoba = vist 0,55 eeku

sunny 35 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Nii, kuna olen hetkel Nica pealinnas tagasi üheks õhtuks, tõesti mitte kottigi muud pole teha ja pole ammu kirjutanud, siis otsustasin kerge kiirülevaate anda viimase 10 päeva tegemistest. Viimast 10t päeva iseloomustab igapäevane (viimasel ajal pole enam viitsind tegelt eriti) helistamine erinevatesse lennujaamadesse. Aga sellest lähemalt juba meie põhiuudistes kl 21.

kl 21 samal päeval, Põhiuudised (teksti loeb Luule Zhavornok).

Nojah, üle-eelmise laupäeva õhtu ei veninud siiski liiga pikaks, kuna vennas teatas, et mitte ei jõua ettenähtud ajal ja päeval Nicasse. Paha ilm jne. Et katsub kaks päeva hiljem tulla. Normaalne. Kaks päeva hiljem õnnestus ta siiski mingi imeläbi lennujaamast öösel kätte saada. Paraku ilma pagasita. Nojah, kuna ma olin juba piisavalt pealinnas passinud ja tahtsin hirmsasti edasi liikuda, laenasin oma püksid ja põrutasime järgmisel hommikul bussiga Leoni. Tegemist siis siukse kena koloniaalstiilis ehitisi täis (oh imet küll) linnaga. Päris kena. Turiste oli küll mõnevõrra rohkem märgata kui viimasel ajal tavaks. Pesitsesime seal 2 päeva ja võtsime ette ka vana Leoni ehk Leon Viejo külastuse (mingi paar tundi bussijanti). Tegemist oli siis kõige mannetuma ja kurvema turistiatraktsiooniga, mida ma eales näinud olen. A samas anti tasuta giid. Et näidati mingit maast 1 meetri kõrgust müürijuppi ja puistati juurde juttu, et kujutage ette kui võimas see linn kunagi oli. Nikaraagua esimene pealinn siiski. No minge muffi. Ühesõnaga soovitan soojalt kõigil külastada kindlasti.

P2130762.jpg
(mingi kirik Leonis)

Pealinna paari päeva pärast tagasi saabudes, veetsime aega shopates (vennal ikka riideid polnud) ja siis lennujaamas kotti taga ajades. See viimane tähendas 2 tunnist trampimist vähemalt 15 erineva ofisi ja putka vahel ning vähemalt 30 erineva inimesega vestlemist, kes kõik midagi asjatasid, kuid lõpuks ikka midagi ära teha ei suutnud. Jutt kokkuvõttes siis selline, et pagasit siin Nicas pole ja keegi kahjuks ei tea ka, kus see üldse olla võib. Mnjah. No ja siit polnud enam raske osta edasi-tagasi lennukipiletid (ca 1 tund ja 165$) Maisisaarele ehk Corn Islandile. Valge liiv, palmid, helesinine vesi, külmad Cubad ja õlled jne. Ühesõnaga väga halb ja kole koht, ei soovita.

(maisisaarel)
P2180806.jpg

P2160782.jpg

P2160788.jpg

Lennukis puhusime mingi Shveitsi rännumehega juttu (Marcel) ja seega sattusime kolmesesse tuppa majutusasutuses nimega "Sweet Dreams" (20$ tuba). Nujah, mingeid erilisi saavutusi ei oskagi välja tuua - vedeled rannas, limpsid õlut, kuulad musa, käid ujumas. Mis seal muud. Vana jutt juba. Marceliga võtsime ligi ka väikesed sukeldumised jällegi. Seekord oli samuti lahe, kuid mitte nii lahe, kui Hondurases. Ja asjaajamine oli ka kuidagi palju lõdvem sellest, mis mulle koolis õpetati - et ikka kontrollime varustuse üle ja siis kõik koos laskume jne. Siin oli nii, et kolm, neli - kõik üle parda ja kohe põhja. Aga toimis. Ja oli tore, kuigi ma ei saanud täiega nautida, sest üks lest oli katki, regulaator ei püsinud korralikult suus ja mask lekkis sajaga. Aga noh, hea investeering oli kindlasti. 60$ kaks dive. Ja igasugu põnevaid elukaid nägin ka.

Eile sebisime ennast pooleks päevaks ka väikesele maisile (Little Corn). Paadiga pool tundi ja 110 Cordobat. Ja ütleme nii, et see saar tundus palju lahedam olevat. Nojah, selles mõttes, et seal ainult võrkkiiged ja palmid ja liiv. Suurel saarel oli ikka mingi kalavabrik ka. Ja mõned poed jne. Kahjuks ei saanud seal just liiga kaua olla, kuigi ma oleks ilmselt vägagi ilusasti suutnud seal võrkkiiges mingi 4-5 päevakest veeta, hihiiiii.

P2170798.jpg
(väike mais)

Ei, midagi pole öelda. Eluke seal on kena. Ja õnneks suhteliselt mitte turistikas. Avastamata veel. Ja mereannid on ka nii nämmad. A kõige naljakam asi, mida kogesin oli see, et igal pool mängitakse 80ndate kantri muusikat segamini reggaega. WTF??? Selgus, et seal oli kunagi mingi USA sõjaväebaas ja kohalikud siis sealt kuulsid. Ja nüüd kõik kuulavad kantrit, ja just nimelt 80ndatest. Hihihiiiiii, naljakas ja üldse ei lähe selle rasta ja kariibi eluga kokku.

P2170792.jpg

P2170794.jpg

Hetkel siis imekombel tagasi Managuas, et homme edasi keevitada Granadasse. Imekombel, sest nibin-nabin lasti lennuki peale. Asi selles, et tagasilennule tuli kindlasti koht bronnida. Üritasin isegi eile sinna helistada, kuid keegi muidugi vastu ei võta toru (Rastafar noh). Ja eks mul ka ellusuhtumine lõdvemaks siin läinud ja seega jätsime asja sinnapaika. Täna siis selgus, et lennuk täis. 5 minti enne lendu tõsteti meid lihtsalt konkureeriva lennufirma aparaati õnneks. Peale mõningast nurumist muidugi. Asi käis nii, et meie lennufirma tädi tuli lenduritädi juurde ja nurus korra, et no võtke poisid peale. Nujah, võetigi õnneks.

Ja pärast maandumist tsekkasime muidugi kohe pagasi olukorda, sest enne saartele minekut öeldi, et kindlasti on kohal eelmise nädala lõpuks. No ei ole kohal ja öeldi, et tõenäoliselt ei jõuagi Nicaraguasse. Et mul vend mingu tagasiminnes ja noppigu NYCist oma kott ära :-D Aga tõsi on see, et siin tõesti eriti peale plätude, särgi, shortside ja päikesekreemi midagi muud tarvis pole. Nii, et oli üldse mõttetu kaasa võtta :-)

Managua ise on jällegi suht mõttetu linn, kuigi siiski parem minu arust, kui paljud konkurendid siinkandis. Öid veedan hospedajes nimega "Castillo" mille omanik George on väga muhe vennike. Kutt istub hommikul 9:30st alates kiiktoolis õues ja joob Cuba Libresid. Kuni umbes kella 23-ni. Normaalne. Aga hind ja koht on tore ja kutt ise ka jagab igasugu head infot. Räägib vabalt nii inglishit kui spanishit.

Nujah, olen siin seda linna rünnanud iga nurga alt juba. Üldiselt asi selline, et jällegi - päevavalges kannatab praktiliselt igal pool ringi liikuda, kuid pimedas tõmmatakse aedik ikka oluliselt koomale ja jäetakse trampimiseks mõned tänavad. Ja ikka kohe üldse ei soovita kohalikud siin minna gringol üksi õhtul ukerdama suvalistesse kohtadesse. Aga ma olen sellega juba suht harjunud ja enam vähem on mingi tunne olemas, kuidas nendes linnades liikuda ja ellu jääda.

Linna on siin ka mitmel korral maavärinatega õnnistatud. Ma siin millaski mainisin, et viimasel ajal on igasugu kirikud meeldima hakanud, arhitektuuriliselt noh. Ja oi kui lahe katedraal on siin Managuas. Maha jäetud, st maavärinas räsitud. Siuke nagu kummitus-katedraal või nii. Seal ka mingi valvurionu, kellele üritasin tiba bakshiishi anda, et ka sisse saaks, kuid onu ei võtnud. Et toogu ma mingist ministeeriumist propusk, siis saab sisse ka.

P2100750.jpg
(siin siis vana katedraal)

Nujah, mööda turge olen siin ka ukerdanud ja järve ääres (kohalik Malecon, suht dzõuk muidugi) jne. Inimeste koha nii palju, et nad on põhjapoolsetest riikidest haritumad ja ka üsna kõvasti parema kehaehituse ning väljanägemisega (El Salvadori jätame välja). Samas, kerjatakse ka saja kahe-kolmekümnega. Aga mõistuse piirides - 1 cordoba ehk 50 senti. Keegi ei küsi, et: "viska 5 taala" või midagi sarnast, nagu mõnelpool. Ei, rahulikult. Kops siit, teine sealt jne.

Aga nüüd, nämmima. Ja homme siis jälle shoppama, sest esialgu soetati aint hädavajalikud asjad, kuid nüüd tarvis ikka kogu limiit põhja lüüa - 400 baksi ikkagi. Mul oleks sigareid juurde tarvis, äkki õnnestub ka kuidagi sisse mätsida. Vaatame.

Vaadake, et karv ikka läigiks!

Posted by jakokruuse 16:29 Archived in Nicaragua Comments (0)

Tiigrisaar

sunny 30 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Tere 6htust!

Ilmselt otsustati siiski viimasel hetkel Eesti "air-force-only-one" 6hurynnak Bogotale ara jatta (k6rge naftahinnat6ttu ilmselt) ja seega on mul passis kena Kolumbia viisa. Ja kehtivusega 3.5 kuud! Et kui ettev6tlikel eestlastel on tarvis midagi Kolumbiast saata Eestisse, siis ma v6in m66duka tasu eest organiseerida - mul seal aega molutada kyll.

Kui passile jargi laksin oli kogu personal veelgi rohkem sillas kui eelmisel paeval. Ja kui ma veel pildid CDl ulatasin, aeti kogu seltskond kokku ja vaatasime siis neid k6ik koos nagu yks suur pere, hihii. Ja yhel hetkel jai konsul tiba m6tlikuks, vaatas mulle sygavalt silma ja ytles: "ma paistan nii vana". Sellepeale mina kohe lohutama, et mis sa lapsuke nyyd oma rumala jutuga siin, sa alles nii noor. No ja selle peale siis kysiti, et: "paku, kui vana ma olen". Mnjah, aimasin libastumisohtu ja ytlesin, et ma kunagi sellele kysimusele ei vasta. Sinnapaika ta jái, ilmselt vastus rahuldas.

Samas, Onu Raivo oli 66 jooksul tapeedirullipikkuse nimekirja Cartagena hotellidest koos telefonidega suutnud genereerida. Vaga uhke ja kena temast. Ja siis asuti jallegi selgitama ikkagi Cartagena tegemisi. Konsul kinkis kaardi ja Onu Raivo asus kaardilugejaks. Ja mingil hetkel leidsin ennast kui k6rvalt olukorda vaatamas ja analyysimas. Istun Kolumbia saatkonnas konsuli kabinetis, konsul vaatab arvutist temast minu poolt tehtud pilti ja m6tiskleb oma vanus yle, Onu Raivo on ennast pysti ajanud ning demonstreerib vagagi elavalt puusi h66ritades, kuidas mina peaksin Cartagena 66klubides imeilusate naistega tantsima. Aeg-ajalt konsul ka kiikab ja kiidab takka, et just just. Vagisi tuli naer peale. Ja l6puks siis veel kasti mul kirjutada oma k6ik kontaktid + Onu Raivo ja konsul andsid mulle oma kontaktid. Onu Raivo kais peale nagu uni, et kui ma Bogotasse j6uan, et siis kindlasti talle kirjutaks v6 helistaks. Et ta varsti kolib sinna ja siis lahme koos pidutsema ja m6llutama. Kui Bogotasse j6uan, siis v6tan kindlasti yhendust. Seniks, olge terved minu Kolumbia s6brad! Lahkusime yksteisest pisaraid valades.

P2060700.jpg
(suur vajadus on muidugi pildi jarele viisa peal)

Nujah, viisa kaes, p6rutasin pealinnast minema. Eesmárk oli nadalavahetuseks Nikaraagua pealinna, Managuasse j6uda. Seega tuli kiire otsus tsivilisatsioonist eemalduda ja m6ned paevad pisikesel saarel nimega Isla el Tigre ehk Tiigrisaar veeta. Kahe bussiga kokku 4 tundi ning paadiga 15 minti ja kena saareke v6ttiski mind vastu. Ja enne Hondurasest lahkumist siiski leidsin ka yhe vulkaani, justnimelt sellelt saarelt. Nyyd siis selge, kuidas see riik ikkagi eksisteerida saab.

Saare peamisteks sissetulekuallikateks on: ............ aaaa, neid polegi, kui valja jatta m6ned Aasia ja Euroopa valitsuste abiprojektid (ka KfW kammalt silmab ikka siinkandis). Seega rahvas tegeleb peamiselt ......... mitte millegi tegemisega. Vot sellist molutamist pole mina veel enne nainud. Mitte keegi ei tee mitte kui midagi. Ja nii paevad otsa. Nujah, yritasin siis ise ka reisivaltel kogutud kogemusi selles osas rakendada. Paar paeva isegi 6nnestus, kuid rohkem poleks siiski vist suutnud. No ikka mitte munagi pole teha. Samas ma olin saarel ainuke turist, mis oli vaga meeldiv ja keele osas vaga kasulik.

P2080729.jpg

P2070723.jpg

P2070720.jpg

Yhe paeva sisustasin sellega, et v6tsin ette jalgsimatka ymber saare, ca 20 km. Alahindasin muidugi selle asupaiga paikeseaktiivsust, mis ikka r6vedalt mind keevitas. Samas 4.5 tunni ja kahe boksipeatusega sain hakkama. Teisalt, ylehindasin oma nadal tagasi ostetud (ja sellest 4 paeva kotis olnud) ilusaid ja mugavaid platusid, mis lihtsalt ara kulusid ja jargmisel hommikul saba panid. Ehk siis pidasid vastu 2.5 paeva.

P2060701.jpg
(minu ilusad ja sigamugavad, kuid kaesolevaks hetkeks juba surnud platud)

Aga Hondurase osa l6puks nagin siis ara ka normaalse hinnataseme (no ei olnud eriti kallis) ning tavaelu, paraku ikkagi ka kurva poole sellest - no ei ole ikkagi suurel osal inimestest mitte kottigi teha ja elatist

Reede hommikul alustasin siis teekonda Nicaragua poole. Parast yhte paadis6itu, kolme kanabussi, yhte mikrobussi, yhte luksbusi (Ticabus) ning 8 tundi olin Nikaraagua pealinnas Managuas. Piiriyletus laks imelibedalt ja kiirelt. Maksin 7 taala ja asi mutt. Viimased lempsid (lempiirad) vahetasin cordobateks. Kurss tundub olevat enam-vahem sama, seega arveldamised suht lihtsad. Et siis 1 EEK = 1.9 cordobat umbes v6i teistpidi siis ca 1 cordoba = 0.55 EEK. Kuna Ticabus oli just ka piiril, maksin juhile mingi poolametliku 10 taala ja sain kogeda esimest korda ka paljukiidetud Ticabusi teenuseid. DVD player hakkis sajaga ja nagu oodata, oli vaga kylm konditsioneeri t6ttu, kuid see-eest vaga mugav.

Hondurase kohta kokkuv6tvalt 6eldes - oli tore. Kahtlemata oli meeldejaavaim aeg Utilas, sukeldumisega tegeledes ning lahedate inimestega aega koos veetes. Kokku tuli Hondurases vist 25 paeva. Samas, kui see sukeldumine valja jatta, siis see riik mulle just yleliia ka ei meeldinud. V6i noh, ega tal midagi viga polnud, kuid El Salvador tundus oluliselt lahedam. Kindlasti teen hetkel liiga tiba, sest Hondurases oli ka vaga toredaid ja haid kogemusi, kuid samas selline mulje mulle kokkuv6ttes jai. Mis teha.

Hetkel siis teist 6htut Managuas. Esmamulje Nikaraaguast, pigem Managuast on super! Kiire internet, skype laialt levinud, head k6rvaklapid, hea 6lu ja superhea rumm, sigaodavad hinnad, sigarid, oluliselt haritumad ja ka ilusamad inimesed jne. Auuuu. Ma meelega jatsin Nikaraagua osas omal igasugused eelarvamused kujundamata, kuid k6hutunne ytleb, et selles riigis seiklemine saab olema yks parimaid. tana tegelesin shopinguga, kuna tarvis oli uusi platusid. Suutsin 2 tundi sellele kulutada, sest 45 numbrit ei ole siitkandist kerge leida. L6puks tuli 6nn 6uele ja 200 C eest anti mulle uued platud. Ja pesupaev oli ka tana. Kuulmiseni!

Ahjaa, unustasin k6ige tahtsama. 6htul tarvis veel vaike s6it lennujaama teha. Nimelt kallis vennas just teatas SMSi teel, et on siinkandis komandeeringus ning v6iks kokku saada ja m6ned 6lled teha. Paraku jatkuSMS teatas just, et lend hilineb ja seega tuleb t6enaoliselt pikk 66. Samas, on laupaeva 6htu ja kuuba liibred ei l6ppe siinkandis kunagi! Ja mul on aega teda oodata ka.

Posted by jakokruuse 15:16 Archived in Honduras Comments (1)

No mas FARC!

ehk Kolumbia viisa

overcast -17 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Kui suurlinnadele jutt laks, siis hetkel passin pealinnas Tegucigalpas teist 6htut. Ja vahemalt 2 66d pean veel siin olema, et esmaspaeval saatkonda peale lennata. 6nneks on siin lahistal vaiksemaid magilinnakesi ja seega ei pea kogu aeg siin m6ttetus ja narvilises ning diislisuitsuses linnas vahtima. Elamisega jalle lood sellised, et 1 kahest hostelist oli oma tegevuse l6petanud ning teine oli tais. Seega elan jalle nagu kuninga kass. Suur voodi, telekas ja yllatys-yllatus - kolmandat korda selle reisi jooksul minu kasutada soe, isegi kuradima kuum vesi ja seda k6ike ilma selle "suicide" aparaadita, millest tiba aega tagasi kirjutasin. 300L 66.

P2020668.jpg
(Lähedal asuv mägilinnake Santa Lucia)

P2030674.jpg
(senine lemmikkirik Tegucigalpas. Viimasel ajal meeldib neid pildistada, sest igas linnas ju Parque Central ja seega ka kirik. Ja kõik muidugi erinevad)

Nagu näha on see jupp kirjutatud juba täpitähtedega ja mõned päevad hiljem. Valdava osa pühapäevast veetsin internetis ning selle kasutamist oodates. Lahe, kiirused on siin 56k stiilist, ehk siis tuletage meelde aegu, millal netis modemiga käidi :-) Õhtul likvideerisin ühe vana võla ning käisin kinos. Polnudki veel selle reisi jooksul kinno jõudnud. Krt filmi nime ei mäleta, kuid suht hea film isegi oli. Mingi hollivuudi jant, siuke tiba guy ritchi stiilis, kus kõik tegevused seotud ja kogu aeg muutuvad. Inglise keeles ja hispaania tiitritega. Maksis 32L, ei oo kallista.

Hetkel on esmaspäeva õhtu ning kell ca seitse. Täna oli kuradima hea päev. Ikka kuradima hea kohe. Lendasin kohe hommikul Kolumbia saatkonda peale, enne üheksat juba. Otsustasin oma heleda suveülikonna (loe: plätud, shortsid ja maika) vahetada pidulikuma kaherealise tumeda ülikonna vastu (loe: teksased, kraega särk ja tossud) - ikkagi ametnikega kohtumine või nii. Ja Kuuba saatkond mõlkus ka meeles muidugi.

Ja ossa kuradima raisakurat (nagu Nõgel tavatseb öelda) milline vastuvõtt mulle korraldati. Rääkisin loo ära, sekretäri tädi oli niiiiii abivalmis, et hoia aga alt. No ja siis tuli konsul, kohe tutvustati, et senjoor Jako (Hako nagu mulle sageli siinkandis öeldakse) on Eestist. Konsul (ka naisterahvas) kukkus ka kilkama, et tema on käinud Eestis, Riias nimelt ja et väga meeldis jne. Nõuka ajal. Ja kohe, et tulgu ma tema kabinetti ja ajame juttu jne. Nujah, tutvustasin tiba lähemalt geograafiat, oma reisiplaane, Eesti arengut jne. Ja ei ühtegi küsimust, et tõestage oma finantsvõimekust ning riigist lahkumist. Anti kohe ülevaade, mida Kolumbias teha, kuhu minna jne. Ainuke, mille üle tiba arutlesime, oli minu viisa pikkus. Nimelt, neil viisa hakkab välja andmisest (mõnel pool saad öelda, et mis peävast alates soovid). Aga mul siuke kange plaan, et veebruari lõpus minna jahiga Panamast üle Kolumbiasse, Cartagenasse. Kohalejõudes kimada kohe Caracasse, Venezuelas ja veeta suur osa märtsist seal. Ja seejärel naasta Kolumbiasse, et selle imelise riigiga põhjalikumalt tutvust teha. Aga kokkuvõttes tähendas see, et mul tarvis siis viisat 05.02.08 - 30.04.08. Et kuidagi pika võitu. Lõpuks nagu öeldi, et kui tarvis, siis tuleb anda. Ja veel, viisa ankeedil on siuke rida, et aadress, kus ma Kolumbias pesitsen. Ma siis, et ei tea aadressi, kuid võin netist otsida mõne hotelli aadressi, kui tõesti vaja. Nujah, öeldi, et ikka on vaja, kuid netti pole vaja tuhnima minna. Kõrvaltoast aeti välja mingi sõjaväemundris härra, kes olevat mingi kaitseatashee vms (selliseid hispaania keelseid sõnu mulle ei õpetatud ja seega ilmselt oli ta tiitel siiski mingi muu) ja kes ütleb mulle mõne hotelli. Ja sell jälle niiii kuradima sõbralik, et ohohoooo. Vägisi kiskus suu muigele, kui onu võttis paberilehe ja joonistas sinna Cartagena kesklinna kaardi, kuhu kenasti märkis, et selle ristikese kohal asub väga hea hotell, mille nime ta paraku ei mäleta jne. Nujah, ma tahtsin äärepealt küsida naljapoolest, et kas ma siis peaksin selle joonistatud kaardi oma viisataoltuse juurde lisama, kuid jätsin siiski küsimata.

Pärast ca pooletunnist vestlust kõigiga (kusjuures iga uue inimese tööle saabudes deklameerib sekretär jälle, et see härra, kes meid oma kohalolekuga õnnistab, on pärit Eestist), lugematuid käepigistusi ja õlelepatsutusi teatab mulle sekretär, et annavad viisa homme, kuna täna tarvis minna mingile rongkäigule. Et tulgu ma ka vaadaku.
Väga kahtlane minu äärmiselt tihedat päevakava silmaspidades - ärilõunad, intervjuud, kohtumised, koosolekud jne jne, kuid eks me vaata :-D. Õnneks tekkis just keskpäeva paiku üks väike vaba moment (hihihiiii) ja nii ma siis läksingi mingi kiriku juurde, kus kohalik Kolumbia kogukond ennast kokku ajas. Kõigil särgid seljas kirjadega "No mas FARC, libertad por todos jne" - ühesõnaga Eesti vabaks!

Kui konsul ja sekretär kohale saabusid, tervitasid nad mind juba ohtrate põsemuside ja kallistustega. Ja sõjaväemundris Onu Raivo patsutas ka pidevalt õlale - et tubli, tubli. Ja enne kui arugi sain, moositati mind ära rongkäiguga liituma. Konsul tiris mulle ka ühe loosungitega T-särgi selga ja rongkäik võis alata. Liiklus muidugi suleti tänaval (a la Narva mnt), ees ja taga politseieskort, kohal mitu telekanalit ja raadiot jne. Ühesõnaga täis tsirkus. Damn, intervjuud kahjuks mult ei küsitud, kuid pilti näidatakse täna kindlasti telekas. Peakski minema koju ja teleka käima panema. Kiitos, sul vist tuttav kogemus, heh :-D

Nojah, mis seal ikka. Ma siis ka marssisin koos seltskonnaga (ca 50 inimest), karjusin "Viva Colombia", "No mas FARC" jne ning üritasin mõned pildid samal ajal võtta. Hetkel olengi põletamas üht CDd konsulile, kes palus, et äkki ma saaks talle mõned pildid ja videod anda. No problem.

P2040680.jpg

P2040689.jpg
(konsulitädi ja sõjaväelasest Onu Raivo)

Homme hommikul kl 10 lähen siis saatkonda viisale järele. Tarvis veel esitada maksekorraldus viisalõivuga. Ja maksis kõigest 40$, San Salvadoris konsul rääkis, et 100$. Ei taha siin väga hõisata enne kui viisa käes, kuid ma ei suuda küll hetkel ühtegi asja ette kujutada, mis võiks viia mulle viisa mitteväljastamiseni. Ilmselt Eesti "air-force-only-one" õhurünnak Bogotale. Natuke pelgan, et nad võivad midagi mul vusserdada seal nende kuupäevadega ja viisa kehtivusega, sest ma selgitasin oma plaane neile päris mitu korda ja ei ole kindel, et nad kõike kenasti ka mäeletavad pärast suurt ropgkäiku. Aga eks siis saab lasta neil ümber teha, pole ilmselt probleemi. Kui viisa käes, siis kähku pealinnast minekut. Tekkis väike mõte veel enne Nicaraguasse minemist paar päevakest väikesel saarekesel nimega Isla el Tigre veeta.

Aga nüüd login ennast siit välja ja login sisse oma mailboksi. Nimelt, äkki on juba esimesed pakkumised postkastis seoses kohalikul telemaastikul mõnes seriaalis kaasa tegemisega seoses.

Ja blogimise osas olen küll kõik mineviku ja osad tulevikukohustused juba täitnud. Peatse mittekuulmiseni!

Posted by jakokruuse 16:46 Archived in Honduras Comments (1)

Libalend ja toredad inimesed

overcast
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Tere muidus66jad. Naete nyyd, tapitahed jalle kadunud. Krt see Hondurase IT majandus teeb mind kyll m6nikord ysna vihaseks. Skype praktiliselt ei tunta, kui Guatemalas ja El Salvadoris oli see igal pool olemas. Osades kohtades tuntakse isegi, kuid ei ole kasutusel. Ja kui ma palun luba installimiseks, teatatakse, et ei saa. Aga samas on teil meeldiv v6imalus kasutada meie telefoniteenust a la 1$ minut. Tanan vaga selle meeldiva v6imaluse eest!

Nujah, aga nyyd on seda Hondurast siin juba kirutud kyll. Aeg ka m6ni hea s6na 6elda. Parast Utilat v6tsin siis suuna linnakesse nimega Tela. Garifuna bisness jalle. Utilast siis laevaga jalle La Ceibasse ja sealt bussiga vist ca 1.5h ning 60L. Tegemist siis vaikese linnakesega, turiste praktiliselt pole, kogu linnakese v6tab purki ca 30-45 minutiga. Yhes6naga tore pisike kohake. Vedelesin niisama tiba rannas, kaisin muuseas ka juuksuris (40L, seekord ei tulnudki mingit yllatust). Lisaks toimetasin veel yhe reisibyrooga. Nimelt Kolumbia viisa jaoks tarvis siis pilet ette naidata - muidu ei ole ikka kindlust, et ma riigist lahkun. Yks tore tadikene siis tegin mulle bronni, l6i veel pitsati, et makstud ja puha ning printis mulle pileti valja.

Telas endas pole mitte midagi erilist. Kyll aga meeldis see koht mulle vaga, sest inimesed olid jalle S6BRALIKUD. Mitte kohe, kuid niipea, kui hakkad hispaania keeles raakima, muutuvad kardinaalselt. Utilas ja La Ceibas ei muutnud neid miski. Hakkasin juba m96tlema, et Honduras ongi selline ebas6bralike inimeste maa, kuid siiski 6nneks mitte - see rohkem vist endiste kolooniate vark nagu ikka. Rannasaared vist olid inglismannide kaes millaski. Yhe paeva jooksul 6nnestus saada isegi 2 tasuta teenust. K6igepealt internet (kasutasin ca 2 tundi, kuni yhendus katkes) ja siis see liba lennukipilet. Pika mangumise peale suutsin internetitadile maksta 2L, see siis tervelt 1 EEK. Reisibyroo tadile viisin aga jargmisel paeval yhe ilusa suure lille (krt nime t6esti ei tea). Tadi oli vaga r6ngas selle peale. Head inimesed olid seal. Majutusasutustega oli muidugi tiba jama. Ainuke seljakotireisija s6bralik asutus oli tais ning seega pidin elutsema hotellis (300L 66, telekas, 2 voodit ja puha). Luks vark!

P1300606.jpg

P1290601.jpg

P1290604.jpg

Parast paari Telas veedetud paeva seadsin sammud kalurikyla nimega Omoa poole. Sinna saamiseks tuli teha suht OK ring bussidega, kuid kokkuv6ttes siiski mitte midagi yletamatut ega liiga piinarikast. Omoa on siis vaga pisike kylakene, kuhu nadalavahetusel s6idavad kohalikud turistid mingit kindlust j6llitama. Nujah, kuna seal mitte munagi teha pole, siis hammustasin isegi selle kindluse + ka muuseumi hommikus66giks (kokku 1 tund, venitasin kummi ja 38L). 66bisin asutuses nimega Roli's Place hinnaga 150L 66. Siiani pole oma reiside jooksul veel nii seljakotireisijas6bralikku asutust veel kohanud. Tasuta jalgrataste laenutus (rattad iseenesest WWI ja WWII ajast, kuid liiguvad), igasugu mangude v6imalused jne. Vaga lahe koht. Kutt ise siis 1989 aastal Zurichist Toyota pikupiga reisima lainud sell, kellel mingil hetkel viskas reisimine kopa ette ja juhuslikult oli ta sellel hetkel Hondurases, Omoas. Ja seal ta siis nyyd elab. Igal hommiku putitab seda sama Toyotat, mis ikka veel liigub ja jagab seiklejatele oma kogemusi. Saludes, Roli!

P1310611.jpg
(elanikkond koguneb igal õhtul muulile kala püüdma)

P1310615.jpg
(1 neljast Hondurase õllest)

P1310638.jpg
(suursugune Omoa kindlus)

P1310648.jpg
(puhas rand)

Kui nyyd filosofeerima hakata, siis pean tunnistama, et viimasel ajal olen vaga palju oma ajast veetnud kas randades v6i siis vahemalt vee aares. Minust, kui p6lisest rannaslesimise vihkajast on saanud selle ameti yks austajaid. Kyll alles amat66r, kuid siiski. Mul tegelikult selle reisi yks eesmarke oli muuseas aru saada, kuidas ja miks ikkagi suur osa maamunal ringisibavatest kahejalgsetest kasutab s6na "mañana". Ja ytleme nii, et "mañana" kasutamisel on oma iva. Et kui nyyd kenasti jarele m6elda, siis t6enaoliselt enamusest asjadest, mida kipume tegema stiilis "kiire, kiire" tegemata jatmisest v6i m6ningase hilinemisega tegemisest ei juhtu maamunal t6esti mitte kui midagi. Lihtsalt see paneb m6tlema, et siin yldiselt ei tunta ikkagi eriti stressi. Eestis samas k6ik mossitavad. Nujah, eks see kliima ja paike mangib ka muidugi olulist rolli, kuid siiski ...

Varem mulle meeldis ikka reisida vaheldumisi suurlinnades ja siis vaiksemates asutustes, kuid nyyd vaga nagu suurlinnadesse ei kipu, kui just vajadust minna pole. Kuigi aeg-ajalt on hea, sest seal on k6ik asjad olemas. Mis siis, et midagi tarvis ei ole, kuid hea on m6elda,e t kui ma tahaks midagi, siis v6iksin sealt ja sealt selle saada, hihiii :-)
Ja vormiriietus on ka juba mitmendat nadalat maika, shortsid ja platud. Aeg-ajalt ikka m6tlen, et miks kuradi parast ma vean mingit suurt seljakotti seljas. Lohutan ennast sellega, et tarvis ja L6una-Ameerikasse minna ja seal m6nel pool tiba jahedam.

Ja lisaks olen hakanud hirmsates kogustes licuadosid tarbima. Need on siis sisuliselt "milk-shaked". Nammmmm, kui head. Ja jaatist laheb ka muidugi k6vasti.

Hoidke sabad r6ngas!

Posted by jakokruuse 17:26 Archived in Honduras Comments (0)

(Entries 1 - 6 of 6) Page [1]