A Travellerspoint blog

Õupen jor maind

sunny 25 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

"sesenta, por favor" ütles mulle piletimüüjast tädike möödunud kolmapäeva hommikul 08:30 teleferico ehk siis köisraudtee kassas, kui olin küsinud, et palju pilet maksab. 60B ehk ca 15$ musta turu järgi.

P4021275.jpg

Ja neli erinevat köiel rippuvat burksi putkat toimetasid ca 30 huvilist (enamus kohalikud) mäe otsa, kokku vist ca tunniga. Ma neid mägesid ikka näid ka juba, siiani vist rekord mingi 3,5 km peal. Nojah, kolmas putka toimetaski meid ca 3,5 km peale merepinnast. Aga vot see neljas trip, mis tippu viis, oli lahe. Krt siukse laksu lõi ikka pähe, et kohe oli. Pea käis uhkelt ringi ja jalad olid all nagu nuudlid. Iga pisikenegi samm võtab ikka väga läbi ja hingeldad nagu ahelsuitsetajast pühapäevasportlane pärast 1 km jooksu. Aga eks see oli ju ette teada ka. Aga krt 5000 m jäi ikka tiba puudu, väike valearusaam oli.

P4021288.jpg

P4021306.jpg
(burksi putka)

Ma olin muidugi otsinud kotipõhjas välja ka oma soojad riided - olen neid nimelt kaasas tassinud nüüdseks juba ca pool aastat, kuid vist korra olen selga saanud. Isegi kindad ja müts on kaasas. Ja sellel päeval läksid käiku, kuigi kindaid poleks vast vajagi olnud. Ei olnud tipus nii külm midagi, vahepeal pilvedes oli hullem.

P4021290.jpg

Need burksi putkad liiguvad seal ülesse ja alla pidevalt, kui aga putkas piisavalt rahvast. No ma siis passisin ja mõtlesin, et ootan kuni minu putkaga üles sõitnud rahvas jalga laseb. Ja siis mingil hetkel olin ma seal mäe otsas sisuliselt üksinda. Ma olen mõelnud mitu päeva, et kuidas seda kirjeldada ja juba üritasin ka, kuid see ei tule eriti hästi välja. Nimelt see, et mis tunne mul seal üleval oli. Ma pole sellist rahu tunnet veel varem tundnud - istud üksinda seal mäe otsas, all on pilved. Ainult tuul vaikselt puhub ja päike paistab. No siuke tunne, et oled nagu kõigest täiesti ära eraldatud. Lihtsalt nii võimas. Samas, see kõrgus ei ole ju tegelikult veel mingi eriline kõrguski. Ja siis mõtled uudistele ja probleemidele nagu "Ruhnu karu kimbutab külaelanikke" ja "Kurjad linnud viisid kogu saagi minema" jne. See kõik tundub nii naljakas siin mäe otsas, et hirmsasti ajab naerma. Ah ei suuda, sõnadest jääb puudu. Sellel kohal muidugi sügav kummardus Alar Sikk'ule ja teistele Eesti mägedevallutajatele. Ma olen juba aastaid mõelnud, et see mägironimine on ikka ultimate asi minu arust ja need mehed ja naised, kes sellega tegelevad on ikka kuidagi erilisemad kui me ülejäänud (Paris-Dakar'il osalemine on teine sarnane asi minu jaoks - Rätsa ja Luik, saludos!). Kahjuks ise vist väga sellele alale ei kipu oma Buratino puusadega.

P4021277.jpg

P4021285.jpg

P4021291.jpg

Mis siis veel. Ausalt öeldes, oli mul päris hea meel, et see teleferico remondis oli mõnda aega. Sai rahulikult igasugu asjadega tegeleda, milleks muidu aega pole. Näiteks läksid teksased lõhki ja seega oli tarvis uued soetada. Väga popid sain, ca 20$. Kirves krt ;-) Ja Meistrite liigat sai vaadatud. Pole vutti just ammu korralikult näinud. Ja pesu sai pestud jne (oi-oi kui hästi lõhnab, Mireya pesupulber)

Nagu öeldud, siis ma elasin ühe väga kena naisterahva nimega Mireya juures. Tal oma maja Meridas, või noh selle eeslinnas. Hommikuti ma siis põrutasin linna ja õhtul tagasi. Hommikul linna sõit võttis ükskord isegi tipptunnil 1,5 tundi kokku. Ühel päeval soovitas Mireya mul külastada Merida lähedal mägedes asuvat rahvusparki (no ei mäleta nime), kus asub mägijärveke. Sebis mulle oma ihu rikshajuhi ja puha. Kokku vist 5 tundi, päris lahe oli. Järv ka, kuid mulle meeldib lihtsalt hirmsasti mägedes ka niisama sõita. Igasugu ilusaid vaateid on ja põnevaid selle liigub ringi. Igal juhul, väga luks elu oli Meridas. Siinkohal, miljon tänu Mireya sulle!!!

P4021311.jpg

P4011251.jpg

P4011259.jpg

Meridast endast nii palju veel, et kogu värk näeb ikka väga luks välja. Sotsialism õitseb sajaga. Uus uhke trolliliin ja puha linnas. Tasuta loomulikult. Ja teed-tänavad väga korras ja nagu äsja ehitatud. Ja esimest korda nägin ka siukest Ladina-Ameerikale omast koloniaalstiilis maju. Merida kesklinn on väga kena. Ja ka siuke natuke boheemlaslik rahvas liigub ringi, mis lisab veelgi ilu. Seal nimelt oluline ülikool.

P4011267.jpg

Ja sellega sai selleks korraks siis Venetsueelaga hüvasti jäetud. Kokku tuli 3,5 nädalat, tiba rohkem, kui esialgu arvasin. Neljapäeva hommikul asusin teele oma kauaoodatud armukese, Kolumbia poole.

Posted by jakokruuse 14:58 Archived in Venezuela

Email this entryFacebookStumbleUpon

Table of contents

Be the first to comment on this entry.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Enter your Travellerspoint login details below

( What's this? )

If you aren't a member of Travellerspoint yet, you can join for free.

Join Travellerspoint