A Travellerspoint blog

Siga külm ehk Mehhiko

Samas ka pikem kirjeldus, kuidas mitte Mehhikost Guatemalasse sõita

sunny 23 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Tere kõik armsad televaatajad. Alljärgnevalt anna ülevaate viimasel ajal toimunust.

Nimelt põrutasin neljapäeva (08.11.07) varahommikul Mehhiko poole. Minu kallis ema oli sealkandis ringreisil ja seega avanes mul hea võimalus teda näha ja ühtlasi saata koju mõned riided, et kotti kergendada ning vahetada välja ka seljakott uue vastu, mille kallis Maris mulle vahepeal Eestist ostis. Well, sõit algas kl 5 am. Kihutasin 3 chickenbussiga (see on siis see buss millega kogu pere reisib - ema, isa, lapsed, vanaisa, vanaema, õed, vennad, koerad, kassid, kitsed ja loomulikult kanad) Guatemala ja Mehhiko piirile. Aega võttis see tsirkus ca 8 tundi. Piiriületus läks üsna libedasti ning juba Mehhiko poole peal astusin uljalt luksbussi (muud lihtsalt polnud), mis mind 3 tunniga San Cristobali viis. Kokku läks siis 12 tundi reisimisele. Guatemala poolel maksin vastavalt Q20, Q15 ja Q15 sõitude eest. Mehhiko poolel 70 peesot (kurss ca 1 peeso = 1,1 krooni)m kokku ca 150 krooni.

San Cristobal üllatas kohe räige külmaga. No lund ei olnud maas, kuid palju vist puudu ka ei olnud. Asub 2200 m peal, ei ole nagu eriti kõrgel aga ei teagi miks seal nii külm oli. Aga hea oli see, et sain üle pika aja kasutada väga tugeva survega dushi, millest tuli lausa tulist vett. Mmmmm, ligunesin ikka päris kaua. Mul nimelt kodus on selle dushi värgiga tiba nigelad lood - üldiselt eelistan käia jaheda vee all, kuna sooja veega dushist ei jaksa sisuliselt vesi eriti väljuda. St survet pole üldse. Samas seda jaheda veega dushi armastab perenaine pidevalt veevõrgust lahti ühendada, seega pean jälle ütlema, et kle keera vesi lahti. Aga see selleks.

Üle vaheaja võttis ka minu EMT kaart eluvaimu sisse, kuigi selgus, et helistamiseks ei kõlba Mehhiko (vähemalt alumise otsa) mobiiliühendus küll üldse mitte. Loodetavasti Nokia, Eircssoni või Siemensi esindajad loevad seda blogi ja teevad omad järeldused. Aga helistada oli mul hädasti tarvis selleks, et teada saada kus mu ema ööbib. Nimelt leppisime enne kokku, et kohtume ühes hotellis see ja see kell. Lendasin siis sinna kohale ja mulle öeldakse, et siin kohe kindlasti mingeid eestlasi ei ööbi ega saagi ööbima lähiajal. Lõpuks sain ikka ema kuidagi kätte ja saime kenasti kokku. Nimelt oli hotelli vahepeal muudetud.

Mu ema rääkis siis selle Eesti grupi giidid pehmeks (siinkohal tervitused Marele, Triinule ja Pepele), et ma võiksin nendega mõne päeva kaasas jõlkuda. Sobis, seega sõitsingi siis koos grupi eestlastega San Cristobalis ja selle lähiümbruses ning laupäeval Palenque'sse. Vahelduseks oli päris hea pehme istmega bussiga sõita, kus sul ei istu paar inimest süles ning kanad ei kaaguta kogu aeg.

San Cristobalist aga veel nii palju, et esimesel ööl eriti magada ei saanud. Nagu öeldud, siis nii külm lihtsalt oli. Halba ette aimates jätsin maga minnes särgi selga. Keset ööd ajasin selga veel pulloveri ning jalga sokid. Vastu hommikut aga jalga veel teksased ning selga veel fliis (krt, sellise riietusega peaks rahulikult alla 0 kraadises ilmas vastu) + mul oli ka veel 2 lina, 1 tekk ja 1 õhuke mingi lina-teki vahepealne asi. Teisel õhtul lahendasin külma mure sellega, et nõudsin endale 2 lisatekki. Seega kokku siis 3. Seekord oli soe.

Käisin ka kakerdamas linna peal reede õhtul ja sattusin peale ühele väga buenole kohalikule jazz bändile. Damn, ikka ja jälle peab tõdema, et on olemas miljoneid ja miljoneid sigahäid jazz punte, mis paraku eales laiema avalikkuse ette ei jõua. Aga ilmselt ongi see hea, muidu läheks kommertsiks kätte. Aeg-ajalt olen ikka siin ja seal leidnud (üldjuhul väga ajuvabades linnades ja klubides) uskumatult häid bände esinemas. Nii ka seekord. Kuna ainult hea muusika siiski sooja anda ei suutnud, siis pidin temperatuuri kruvima Mezcal'iga. (pilt San Cristobali tänavast)
PB090312.jpg

Palenque. Tegin koos grupiga kaasa reisi ühe endise Maya linna varemetesse, Tee peal külastati ka mõningaid koskesid, kus avanes ka ujumisvõimalus. Mnjah, päris lahe oli, kuigi ega ta nüüd Angor Wat ikka ka ei olnud. Seejärel oli aeg grupiga hüvasti jätta ning tagasi "kodu" poole sõitma hakata. (paar pilti Palenque varemetest, koskedest ning minust koos emaga)
PB110334.jpg
PB110336.jpg
PB110327.jpg
PB100324.jpg
PB110326.jpg

Edasi tuleb pikem kirjeldus minu reisist koju ja väärib lugemist vaid neil, kes lähiajal seisavad sama probleemi ees - kuidas saada Palenquest, Mehhikos San Pedrosse, Guatemalas. Teistel soovitan nüüd õlu või vein lahti nööpida ning "Tantsud tähtedega" või "Kodu keset linna" käima panna.

Heietasin seal, et kuidas kõige parem tagasi sõita oleks. Parim ja loogilisim, kuid samas igavaim võimalus oleks olnud sõita sama teed tagasi - Palenque-San Cristobal-La Mesilla-San Pedro. Samas, Mehhiko poolel oleks sõidu aeg olnud 8 h + Guatemala poolel siis järgmisel päeval (ühe päevaga ei liigu ära) ca 8 h.

Uurisin ja puurisin seal kaarti ja tundus nagu, et peaks saama ka teiskaudu, ehk siis sisuliselt otse Palenquest itta, mis oleks mind viinud Guatemala põhjaosasse. Sealt siis sisuliselt otse alla San Pedrosse. Samas, Interamericana läks just läbi tuldud tee ja ka kaarti uurides tekkis küsimus, et kui tihe ja kas üldse bussiühendus on. Samas, grupi mehhiklasest giid Pepe uuris mingite vanade käest ja need ka ütlesid, et pole ikka mõtet tagasi minna vaid kõige kiirem ja parem on ületada piir Palenquest idas. Nojah, kui targemad nii ütlevad, siis tuleb ju sõna kuulata. Kahtlus tiba suurenes, kui selgus, et sinna piirilinna (Frontier Corozal) läheb vaid mingi minivan, mitte suur buss. Okeeeii, sounds a bit suspicious or what? Samas luksbussist San Cristobali olin maha jäänud, seega nagu midagi eriti üle ei jäänudki. Ostsin pileti vanile ära kl 13'ks. Kuna tiba oli aega, siis hakkasin lugema oma reisiraamatut, et kuidas ma nüüd Guatemala poolelt ikkagi kõige paremini koju pääsen.

Ütleme nii, et hakkas kerge külm higi otsaette tekkima, kui kaardi peal ca 100 km läbimise kohta öeldi, et läheb 2 bussi päevas ja aega võtab 6-7 tundi. Ühesõnaga panin ikka sajaga pange, pekkis ühesõnaga. Aga kaotada polnud ka enam midagi.
3 tunniga olin piirilinnas (õigem oleks öelda piirikülas, sest oli ainult 1 kruusatee).

Järgmine lõbus üllatus tabas, kui minu küsimuse peale, et kus asub Guatemala piiripunkt, öeldi, et: "seal pool jõge". Jõgi, kakoi jõgi? Aaa, selgus, et jõge polnud ma märganud, kuna see on piiriks ja lookleb minu kaardi peal siis piirijoone all - fantoomjõgi või nii. No mis seal ikka, ületame siis jõe ära. Karp vajus aga lahti, kui jõe ületamise eest küsiti 25$. See ei ole Eesti mõistes just liiga suur raha aga siin elan ma sellega ikka päris mitu päeva + Mehhikosse sõit läks kõik kokku vaid ca 10 $. Hind sellepärast nii kirves, et sellest piiripunktist normaalsed inimesed piiri ei ületa ja seega terve paat vaid minu pärast tarvis pöördesse ajada. Sõit ca 30 minutit. Ka piirivalvur aeti kodunt välja - ta vist ei viitsi passida oma putkas, kuna nii ehk nii turiste ei käi ja kohalikke ei viitsi kontrollida. Lajatas rahulikult templi ilma pikema jututa ära. Aga vähemalt paadisõit oli päris lahe ja seega ma siis nautisin oma makstud 25$ nii palju kui võimalik. Kahjuks väga häid pilte ei saanud, sest hakkas juba hämaraks minema ja valgust jäi väheks.

Jõudsin siis 16:30'ks jõe ületatud (Guatemalasse sisselogimise kohta öeldi, et mõne kilomeetri pärast on piiripunkt - kui soovid võid templi võtta, kui ei soovi, siis pole ka vast hullu :-) Paanika aga aina suurenes, kuna tegemist oli ikka täieliku urka külaga ja hakkas juba kergelt pimedaks minema. Üldjuhul siinkandis transport seiskub pimeduse saabudes ehk siis kl 18. (all pilt piiriküla peamagistraalist)
PB120339.jpg

Kergenduseks ütles mingi onukene, et viimane buss siiski veel läheb kl 17 ja viib mind linna nimega El Subin (ca 2 tundi, maksis krt Q50. Tavaliselt Q15). Buss tuligi 17:30 paiku, bussijuht oli lahke mees ja tegi ka peatuse piiripunkti juures ning ootas, kuni mind riiki jälle sisse logiti (piiriületuse kohta peab ainult häid sõnu ütlema, mingit peedistamist pole olnud, kuigi selliste remote piiripunktide kohta olin täiesti valmis mingit bakshiishi viskama).

2,5 tundi hiljem karjus järsku, et "El Subin" ja viskas mind bussist maha. Ja seal ma siis seisin tee kõrval. Mõlemal pool tee ääres 1 putka mille ümber ca 10 inimest + paar poisikest paugutajatega. Üks maja oli ka eemal näha. Minu küsimusele, et kus siin hostelid asuvad hakkas tütarlaps naerma ja ütles, et siin ei ole mitte midagi. Hispaania keeles on selleks väga lahe sõna - "nada", mis kõlas sellel hetkel üsna hirmsana. Vaikselt hakkas reaalsus kohale jõudma. Nimelt muretsesin enne pidevalt kas jõuan ikka seda kaudu esmaspäeva õhtuks koju. Jõudsin sinna maale, et teoreetiliselt on see võimalik, kui kõik bussid lähevad viivituseta. Nüüd aga selgus, et asi polnudki nii hull, kui ma esialgu kartsin. Hoopis sadu kordi hullem, sest:
a) ma olen kruusatee ääres, mida mööda liikus poole tunni jooksul 1 veoauto
b) ühtegi majutusasutust pole ja isegi maju ei paista olevat
c) inimesed hakkavad vaikselt laiali minema, kuna kell juba 20 ja on kottpime
d) esimene asustatud küla on 25 km eemal
e) mul puudus magamiskott

Üllataval kombel ei paistnud keegi eriti minu murest huvivatud olema. Tavaliselt näritakse olukord kohe läbi ja keeratakse rahateenimiseks endakasuks. Siin aga paraku mitte. Lubasin siis mingile sellile dollareid ja quetzale ja mida iganes, et ta mind kusagile ööbima toimetaks. Kutt aga ütles pidevalt, et on hilja ja ta nüüd läheb ära ning haigutas rahulolevalt. Nägin mingit mopeedi seismas ja viimases hädas mangusin, et äkki selle omanik saab mind sadulasse võtta ja lähimasse linna ära viia (25 km). Ei saa, hilja, pime, uni ja ei viitsi.

Siis kui ma hakkasin juba sellele mõtlema, et palun sellilt tooli, millel võiksin hommikuni tukkuda, tekkis ei-tea-kust küla ainukene ärivaistuga kodanik. Nomuidugi, taksist. Oi mul oli hea meel teda näha. Q120 eest viskab lähimasse linna. Kirves ja tegin ka hädise katse tiba tingida, kuid mõistin ise enne teda juba, et kuu ja tähtede seis ei rääkinud tingimise osas eriti minu kasuks tollel hetkel :-) Olgu Allah tänatud. Pärast 5 mindist sõitu teatas, kutt, et on võimalik sõita ka Floresi (70 km, asub üsna põhja Guatemalas). Sealt läheb buss öösel Guatemala Citysse (otse minu koju ei saagi, tuleb läbi pealinna ning Kariibimere ranniku minna. Normaalne, ca 7 h ring). Buss sõidab kokku 10 tundi ja on mugavad istmed. 2 sekundiga mõtlesin välja, et see on minu parim võimalus ja käskisin suund Floresi peale võtta. Ma olin nii ehk nii räigelt väsinud ja seega polnud mul erilist vahet enam kus magada. Seda enam teha seda siis bussis, mis viib mind minu une ajal oluliselt lähemale mu kodule.

Floresisse jõudes muutus järsku taksist meeldivast mehikesest sekundiga ebameeldivaks, kui hakkas minult sõidu eest 50$ nõudma (ma nimelt avaldasin soovi taalas maksta, kuna quetzale oli vähe ja tarvis bussi jaoks)? WTF??? Leppisime ju kokku Q200, mis on ca 30$. Kutt siis selgitas, et esiteks on kurss hoopis teine (no otse loomulikult ju) + meie kokkulepe puudutas linna toimetamist, mitte linnas asuvasse bussijaama toimetamist (vahe kilomeetrites ca 1,3 km). Saatsin ta esialgu lihtsalt perse mille peale kutt muutus päris kurjaks ja kukkus lõugama. Lõpuks suutsime kusagile vahepeal kokkuleppele saada ja uuesti ära leppida (ma olin lihtsalt nii väsinud, et mul ei olnud enam erilist jaksu vaielda ja tingida jne).

10 tunnine bussisõit pealinna maksis Q100 ja kestis 10 tundi. Hommikul kl 7 olin pealinnas. Kusjuures isegi magasin suhteliselt normaalselt. Enne sõitu õngitsesin välja ka oma reisipadja (täispuhutav), mille esimese raksuga kohe lõhki puhusin :-D Normaalne, kopsud ikka veel toimivad.

Kokkuvõttes oli see üks esimesi tõsisemaid katsumusi seniveedetus reisiaja jooksul. Samas, olen ka enne sarnastesse olukordadesse sattunud (Jaak, suhteliselt sarnane olukord, kui meil sinuga Kambodza-Vietnami piiril. Mäletad?) ja teadsin juba ette, et tagantjärele on hea meenutada seda olukorda, mis toimumise hetkel tundus nii lootusetu ja masendav. Kokku kestis siis sõit ca 25 tundi järjest ning maksis ca 1100 krooni (ca 10 korda rohkem, kui minek). Samas, nägin ju oma ema, lõpuks ju jõudsin kenasti koju ilusasti ja tervesti, küll tiba väsinuna ja suus oli mingi imelik vedru maitse.
(punasega on märgitud minu naasmine Guatemalasse, rohelisega on märgitud "õige tee", mis on väga korralik ja hea tee)
large_PB1603451.jpg

Mehhikot Guatemalaga siiski väga võrrelda ei saa. Elu-olu osas ma mõtlen. Umbes sama nagu nõuka ajal Eesti ja Soome võrdlemine (Guatemala võrdluseks ei ole hetkel Soome).

Kuulmiseni ja nägemiseni. Tuleval nädalavahetusel on plaan minna Antiguasse. See on õnneks tihedalt sõidetav ots ja ei ole ka liiga kaugel - mul see tee juba päris selge.

Adios.

Posted by jakokruuse 15:05 Archived in Mexico Comments (1)

Nädalavahetus

Pana ja Chichi

overcast 25 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Ahoi

Väike ülevaade nädalavahetusel toimunust. Reede õhtul kakerdasime mingi Kanada tüübiga ringi ning tegime mõned õlled ja väikese rummid. Rumm on ikka siinkandis midagi muud, kui meil kodumaal pakutakse. Mingit erilist mürtsu ei teinud.

Laupäeva hommikul lasin ennast siis Panajacheli (Pana) sõidutada paadiga (pool tundi, Q20). Tegemist siis natukene suurema linnakesega. Linnas vohab ohtralt gringorlus. Müüakse igasugu sodi ja ka tüütamine on oluliselt agressiivsem. Siinkohal tahtsingi mainida, et üldjuhul on siinne müügipressing ikka oluliselt leebem, kui paljudes teistes riikides, kus käidud (vaieldamatu liider on muidugi India). Väga nagu keegi pinda ei käi, korra küsitakse ja jäädakse "no"ga täiesti rahule. Imelik, samas ei saa öelda, et mulle nii ei meeldi.

Pana tippsündmus minu jaoks oli aga juuksuris käiks. Möödusin ühest "salongist" parasjagu ja mõtlesin, et on aeg tiba kärpida lakka. OK, ütlesin sellile, et võta umbes 1 cm. Kutt ütles: "si, comprendo" ning lõikas raksti ca 5 cm lakka lühemaks. Edasi oli juba lihtne. Maksis Q20. Aega võttis ca 6-7 minutit (Eestis tavaliselt 50-60 minutit). Päris normaalse kiivri igaljuhul sain omale pähe (pilt uuest soengust ning salongist).
PB050300.jpg
PB030287.jpg

Ega seal Panas midagi erilist teha polnud, kakerdasin niisama ringi, vahetasin oma loetud raamatu uue vastu (+Q15) ja lugesin tiba, võtsin ühe õlle (Q15 ) jne. Lõuna paiku sebisin ennast tagasi. Mitte midagi erilist ei oska Pana kohta öelda (normaalne, keegi tegi just lõkke internetipunkti ukse taha ja viskas mingeid lehti ja risu peale - päris kena tossukene on toas :-)
(paar pilti Panast)
PB040289.jpg
PB030283.jpg

Pühapäevaks olin siis juba mõned päevad varem omale soetanud pileti minivan'iga Chichicastenango'sse (Chichi). Seal mingi suur turg iga pühapäev ja neljapäev. Üldjuhul olen mõelnud, et reisin Chickenbus'idega (kohalike liikumisvahend) - põnevam või nii. Samas, kuna ees on pikk ots Mehhikosse, siis mõtlesin järgi proovida ka gringodele mõeldud mikrobussi teenuse. Maksis edasi-tagasi Q40, sõit 2 tundi. Nojah, tegemist oli tõepoolest kaunikesti laraka turuga. Ja ütleme nii, et selle turu kohta minu eelnev kommentaar tagasihoidlikest müügitehnikatest ei kehtinud. Mõnel korral üritati ka kenasti taskuid puistata, kuid suutsin kenasti need katsed tagasi tõrjuda. Turg ei meeldinud mulle kohe üldse. Täiesti paksult inimesi täis, kellest enamus on Ameerika pensionär-turistid. Hinnad ka täiesti ulmelised. Lõpuks ostsin ühe särgi (Q40). Maksin ikka kenasti üle, kuid need samad turistid olid hinnad ikka väga üles ajanud (särk maksis esialgu Q200). Ma ütlesin siis sellile, et mine muffi - sama särk maksam Pedros Q40 ja sellega ma ka ostan. Lõpuks oli nõus. Anyway, shoppamiseks anti aega 5 tundi, mulle oleks piisanud 1'st. Kusjuures nagu arenguriikidele kohane, siis müüvad kõik sisuliselt ühte ja sama asja. Ülevaate turust oleks saanud kõndides ühes suunas 30 m ja teises suunas 30 m. Jama.
(Pilt ise ilma jututa ei ütle palju, kuid tegelt siis foto sellest, kuidas täidid sõna otseses mõttes põrsast kotis müüa üritavad. Põrsas vana raibe rapsis seal kotis ikka vahepeal päris kõvasti.)
PB040294.jpg

(Siin veel mõned pildid Chichist)
PB040291.jpg
PB040292.jpg
PB040297.jpg
PB040298.jpg

Tagasijõudes tegi tervis mingi üllatava etteaste. 10 minutiga läks enesetunne kuidagi väga sandiks - nõrkus, kerge palavik, kõhuvalu. Absoluutselt aru ei saanud et milles asi. Samas kõhuvalu taandus tunniga ja hommikuks oli jälle kõik korras.

Pühapäev oli suur päev Guatemalas. Toimusid nimelt presidendi valimised. Võitjaks osutus keegi kodanik Collon (või Collom), prillidega. Mingi hetk ka nagu sirvisin lehte ja siis üritasin aru saada erinevusi lubadustes (teine kodanik oli Otto Perez). Ma oleks ka prillidega poisi valinud, tundus normaalsem. "Aga kuidas mõjutasid valimised Gringot?" küsib televaataja Paidest. Väga otseselt. Ma poleks eales osanud arvata, et Keskerakonna karvane käsi juba ka Ladina-Ameerikasse on trüginud. Damn, on ikka laiahaardeline erakond. Nimelt keelati nädalavahetuseks alkoholi müük. Mõned tädikesed ja poekesed müüsid õlut, kuid mitmed baarid ja restoranid olid kinni.

Eelmises postis oli juttu minu toa ja ukse teemadel. Vahepeal muutus nii palju, et mulle siiski eraldati toa võti. Rosa hakkas pabistama, et mis siis saab kui ikka vargad tulevad. Selgus, et võtmega on siiski võimalik uks ka nii lukku keeraa, et seda kätt aknast sisse pistes lahti ei saa. Esialgu jäi mulje, et võti on suhteliselt mõttetu. No tore, sellega siis korras.

Täna hommikul tormas mulle hambapesu ajal tuppa minu õpetaja Chino ja teatas, et tal oleks hädasti tarvis täna kool ära jätta - ta nagu natukene haige (ei tundunud eriti haige küll) ja lisaks olevat ta naine jätnud võtme tuppa ning ukse kinni löönud. Nüüd tarvis uks lahti muukida ja sellega tegeleda. No ok, mis seal ikka. Ongi selline kehv ilm täna - kõva tuul ja pilvine. Olin nõus tunni ära jätmisega. See aga tähendab, et täna tuleb kodus koristuspäev. Musta pesu juba andsin Rosale pesta (eelmine kord maksis Q30). Nimelt on mu tuba nii tolmune, et alati kui koju lähen, siis kõigepealt aevastan ca 5 minutit. Hommikul on ka nina hirmus tatine. Mul nimelt tolm tekitab sellist tatistamist ja aevastamist. Ükspäev vaatasin ka voodi alla - johhaidii. Otsustasin siis, et teen täna tõsise koristuspäeva. Pean minema ja turult mingi mopi ostma, Rosal on ainult luud :-)

Sellel nädala siis sõidan plaanikohaselt neljapäeva hommikul Mehhikosse (hetkel tundub, et siiski Chickenbus'idega, 4 bussi vahetust tarvis). Arvatavasti kestab sõit ca 10 -12 tundi. Eks näe. Samas, siis heietatakse mingitest üleujutustest ligikaudu samas piirkonnas, kuhu mul tarvis sõita. Loodetavasti on ikka teed alles ja saab kenasti kohale. Elame näeme.

OK, praegu kõik. Tarvis minna nüüd moppi ostma lipata.

Hoidke ikka sabad rõngas!

Posted by jakokruuse 07:55 Archived in Guatemala Comments (1)

10 käsku

ehk mis on popp

sunny 33 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Hola amigos

Kõigepealt hea uudis. Keeltekoolist on natukene kasu olnud, mistõttu õnnestus seadistada klaver eesti keelseks. Seega vähemalt selles postis on olemas täpitähed.

Mõtlesin, et panen kirja mõned asjad, mis kohalikku elu iseloomustab. Kõigepealt, mulle hästi meeldib, kuidas peaaegu kõik inimesed (noored poisid mitte) käivad Maia rahvariietes. Päris kenad. Naised ja tüdrukud on kõik rahvariietes, meestel on vähemalt sombreero alati peas, poistel nokamüts. (paar pilti)
PA290257.jpg
PA300259.jpg

Aga nüüd - asi, mis keskmisele san pedrolasele meeldib:
1) pidevalt ilutulestikku lasta. vahet pole, kas kell on 5 hommikul v6i 12 õhtul. pauku peab ikka tegema ja mitte vahe. kõvematel sellidel on olemas lausa isetreitud mortiir. sisuliselt 30 cm toru aluse kyljes. see pole muidugi nii tähtis. peamine on kõva pauku teha, ükskõik kuidas.
2) ühele endast lugupidavale vändagängstrile meeldib ennast ikka üsna sageli ja loomulikult regulaarselt täiesti sodiks juua. et miks see hea on? aga siis on ju nii mõnus sõba silmale lasta ja tiba tukkuda pehmel munakivi teel, surnuaia väravaesisel betoonplaadil v6i m6nes sarnases mugavas kohas. mis võiks olle veel parem tegevus parastlõunda veetmiseks?
3) sellele samale gängsterile meeldib pärast pisikest uinakut üks vaike tümitamine üles võtta (kui jalad nii palju kannavad, et püsti seista). on ju nii nunnu naabrimehele puuhaluga v6i kõplaga kuklasse koputada. ja mitu korda järjest ikka. eriti lahe on seda tehes samal ajal karjuda ja röökida ning teha seda kõike tänaval, kus ööbib üks Gringo Eestist.
4) ühele keskmisele san pedro öökullile meeldib väga umbes kell 4 am alustada regulaarse uhuutamisega selle sama gringo akna all (hei öökull, kui seda loed, siis lepime ilusasti kokku, et lõpetame need uhhuutamised, onju. tõmba heaga uttu mu akna tagant või lasen sinust Rosal kotlette teha). kindlasti tuleb teha ka teine uhhuuutamise sessioon õhtul, parim aeg selleks on ca 11 pm-01 am. oluline on väga täpne uhhuutamise sagedus. teed: "uhuuu" siis loed 1,2,3,4 ja siis jälle: "uhuuu" (need kes on Lempsi aevastamas kuulnud teavad millest ma räägin :-)
5) krt, ei viitsi rohkem sellest tegelt kirjutada hetkel :-)

Mis siis vahepeal toimunud on. See nädal on pühad - hingedepäev vms. Trall kestab juba kolmapaeva õhtust (ühendatud Halloweeniga) kuni reedeni. Põhiline action käib surnuaias ja kirikus. ......
Kulminatsioon oli neljapäeva õhtul. Tänavad olid paksult rahvast täis ning esines Guatemala hip-hop bänd (tõesti ei tea nime). Kolmapäeva õhtul tassiti aga neitsi Maarja kuju mingil aluselt mööda linna ringi. Tädikesed siis lausid ja mehed passisid niisama või osalesid generaatori tassimises (neitsi Maarjale olid nimelt tuled külge moneeritud).

Surnuaed muuseas on päris huvitav, asub minu tänava otsas (sick, eh?). hauad on nagu mesilaskärjed umbes. a la neli sahtlit kolmes kihis, betoonist. ja siis igayks võib maalida sinna mida iganes soovib. mulle meeldis eriti mingi Harley mehe hauaplaat. paaril haual oli ees ka võre - huvitav, kas mõni võib soovida nt hauaplaadi katki teha ja hoopis oma surnud perekonnaliikme asemele toppida? et selleks siis tarvis asi trellitada? oli ka näha mingit selli ühte hauaplaati üle maalimas - a la enne oli, et: "siin puhkab Juan". sell tõmbab värviga kriipsu peale: "tänasest ei puhka siin enam Juan vaid Maria". Krt seda teab. Neljapäeva öösel siis rahvas trallib ringi mööda surnuaeda, võetakse ka alkot ja muid jooke ning medikamente.
PA310264.jpg
PA310265.jpg

Kodusest elust nii palju, et lõpuks jõudsin nii kaugele, et suutsin Rosale selgeks teha, et ei soovi 3 korda päevas süüa. Liiga palju. Algul oli muidugi kerge nutuvõru ümber suu, et a la "ei maitse, jah?" aga pärast pikka veenmis tundus, et ta jäi uskuma mind, et ma tõesti ei vaja sellist nuumamist. Teist päeva järjest siis söön vaid hommikul ja õhtul. Natuke häirib aknaruudu puudumine ning ca 3-4 cm vahe minu ukse all. Nimelt on kogu kära kogu aeg liiga hästi kosta. Eriti käratsevad siin igasugu lennumasinad (öökulli juba tutvustasin). Ja neid lennumasinaid on siin tõeliselt palju. Igas mõõdus, igat värvi ja väga erineva väljanägemisega. Teiseks pressib aeg ajalt igasugu satikaid sisse, keda ma ei ole omale külla kutsunud (kaasaarvatud mingi parm, kes mul üks ööse uksetaga seisis, mind välja kutsus ja raha lunima hakkas). Pisikesi skorpioni-poisse sebib ka ikka aeg-ajalt ringi nii, et hommikuti tuleb ikka ketsid enne tagurpidi keerata, et sõbrad välja raputada enne kui jalga pistad. mõni võib kurjaks saada ja saapa seest vastu pista.
Kolmandaks on asi selles, et mul vedeleb toas ka igasugu kola alates kaameratest ja lõpetades kena hunniku dollaritega. Kuna igaüks võib vabalt sisse astuda (pererahvas on nagu tiba eraldatud minu toast ja ei kuule üldjuhul), siis tiba nagu mõtlen sellele aeg-ajalt. Samas, tore on jälle see, et tuul käib läbi. Ilmselt pole põhjust sellel teemal vist rohkem mediteerida.

Eile (neljap) käisin ka Salsa tunnis (tasuta). Kool organiseerib iga nädal igasugu üritusi, ka salsa tund. Kohal oli vaid 1 nukra näoga tädi Californiast, kes arvas juba, et peab vist üksi salsat tantsima. Sheikisin oma puujalgadega seal ca tunni, päris lahe oli. Järgmine nädal peaks uuesti minema.

Nädalalõpu ja- vahetuse plaanides nii palju, et homme sõidan ilmselt paadiga järve teisele kaldale, kus on üks tiba suurem linn (Panajahachel). Veedan seal ilmset päeva ja tulen õhtuks tagasi. Niisama kolan ringi. Pühapäeval aga sõidan Chichicastenango'sse (ca 1,5 tundi sõitu) - seal mingi suuremat sorti turg, vaatame üle. Edasi-tagasi pilet Q40. Olen siin kõvasti hoogu võtnud, et ka ujuma minna. Mingis basseinis vedelesin tiba, kuid järve pole veel jõudnud. Ilmselt tuleb ikka nädalavahetuse asi ette võtta. Samas, kohe kodulähedal ei saa kuna mingi tappajavetikas või malts vohab. Maltsast on puhastatud vaid mõned kohad ja need on peamiselt pesunaiste poolt okupeeritud.
PA290258.jpg

Järgmine nädal kavas Mehhikosse põrutada mõneks päevaks, sellest juba järgmistes ülekannetes.

Olge terved!

Posted by jakokruuse 11:04 Archived in Guatemala Comments (0)

San Pedro

ehk ¿Do you like skunk or coca maybe?

sunny 33 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Hola amigos

Vedelen juba neli paeva siis San Pedros, Atitlani jarve aares. San Pedro on ysna pisike linnake.
PA240210.jpg

Kolmapaeva 6htul j6udsin kohale, otsisin omale kaheks 66ks 66maja (parast tingimist 35 Q/66). Neljapaeva hommikul asusin siis omale keeltekooli otsima. Esimeses koolis raakis mingi noor tyyp ainult hispaania keelt, s6nagi inglise keelt ja yritas mulle selgeks teha, et see on just koht, kus mul tuleks keelt 6ppima asuda. No way, ma ei saaks mitte muffigi aru. Kallis ka - 75$ nadalas.

Kolmas koht (La Cooperativa) aga yllatas suure rohelise aiaga, kus ca 8-10 6pilast naha oli. Ja oh imet. Sekretar raakis vaga head inglise keelt. Kena. Uurisin siis, kuidas see asi valja hakkab nagema ning l6puks otsustasin yheks proovinadalaks ennast kirja panna. Hinna tingisin 65 $ peale nadalas, millele lisandub kyll 2$. See 2 $ laheb mingi kooli kahe 6petaja palgaks. Yhes6naga heategevus. Lisaks n6udsin, et mind paigutataks mingisse kohalikku perre elama. Asja eesmark on olla v6imalikult palju hispaania keelses keskkonnas. Hostelis paratamatult lobised vaid valgetega. Bien, 55 $ eest nadalas saan 66bida kohaliku pere juures ning lisaks 3 s66ki paevas (va pyhap). K6lab nagu diil. Esimese tunni v6tsin juba samal parastl6unal. Reedel ja laupaeval oli ka kool. 6petajaks on mul Chino - 25 noor kutt, kes kyll just ka mitte liiga palju englissit ei puhu, kuid saame yksteisest kenasti aru.
PA260221.jpg
(see siis minu klassiruum)

Perekond on lahe. Mamma (Rosa) tundub sisustavat terve paeva pliidi ees. Toidud, mida ta produtseerib on lihtsad, kuid tegelikult paris head. Eriti v6rreldes selle esialgse saastaga mida Guate tanavatelt ostsin. Papa (Domingo) tegemistest ei ole taielikku pilti saanud. Midagi vist ehitab (siin on ka see bisness, et majad on enamasti yhekordsed, kuid armatuur on pysti jaetud - kui rikkamaks saame, siis hea ka teine korrus peale ehitada). Aeg-ajalt midagi kopsib ja m6llab. Domingo majal on igal juhul trepp teisele korrusele juba olemas. Paraku peale armatuuri ja trepi rohkem pole. Lisaks on neil veel 3 poega ja 2 tytart. Kahte poega olen nainud - mingid alla 20 sellid. Tytred elavad mujal (yhega olevat sebinud ka minu 6petaja). Yhes6naga natukene meenutab Venezuela v6i Mehhiko teleseriaale.
PA280236.jpg

Minu kasutuses on 1 tuba. Dushiruum ja peldik on 6ues. On olemas ka soe vesi. Siin on mingi imelik massinavark, mis ripub dushi kyljes ja siis elektriga keedab torust tulevat vett. Nagu keeduspiraal vms. Peldikupott on korralik, vesi tuleb torudest ja sodi valjub torustikku. Tuba on loomulikult betoonp6randaga, kuna siis on seal vahetevahel hea nt maisi v6i kohviube kuivatada. Vaiba pealt ei saaks ju katte hiljem. Uks on ees, aken ka, kuigi ukse on yks klaas puudu.
Toas on telekas, mis on tegelt vaga hea. Nimelt on paris hea 6ppida ka 6htuti keelt - vaatad aga inglise keelset filmi, millel espanolis tiitrid all. Lihtne, onju?
PA270222.jpg
(minu tuba)

Kokku siis 6pin keelt 5 paeva nadalas ja 4 tundi paevas. Yldiselt hommikuti, kl 8-12. Lisaks on ka natukene kodut66d (ca tund paevas). Kuppel on juba ysna segi nendest s6nadest ja grammatikast. oehh.

Harilik paev naeb mul valja umbes selline. Arkan kl 6:30. Seejarel pesen, kusen v6tan lilled ja torman kella 7'ks hommikust s66ma. Hommikus66giks on harilikult pannkook ja suur ports puuvilju - minu lemmik ananass, melon, arbuus jne. Siis k6mbin kooli (ca 15 minutit jalutada). Kool kestab 12'ni. Parast seda sebin ennast koju. Kella 13 paiku on l6una. Kas kantsakas liha v6i kana, juurde kas kartul v6i riis ning mingit salatid tiba. Seejarel kolan linna peal, loen kusagil ning limpsin yhe 6lle jne.
PA280232.jpg
Millalgi vahepeal toimetan ka natukene kodut66 kallal ning vaatan yle tunnis kirja pandu.
PS, Voits, tanud muuseas selle Pimsleuri eest - iseenesest paris hea kuulata, kuigi seal liigutakse suhteliselt aeglase tempoga edasi.

Kella 18 paiku on 6htus66k. Oad, mais v6ib-olla, omlett naiteks jne. Loomulikult t6stetakse iga s66gikorra ajal minu ette kaunis larakas pesukausitais tortillasid - et nah poiss, nari aga nari. No ei maitse mulle need tortillad eriti, st neil nagu pole mitte mingit maitset. Ses osas nagu m6ttetud v6i nii? K6rvale antakse vett v6i siis kodukootud limonaadi.
Kokkuv6ttes yletab see toitmine ysna kaugelt minu vajadusi. Kui keel nati selgemaks saab, siis selgitab Rosale, et pidagu hoogu vahe ja kandku vahem toitu ette. Hetkel veel ei oska ennast valjendada ja ei taha teda niisama ka solvata :-)

Linnast tiba. On kolme sorti tegelasi. 1) Kohalikud, 2) gringod nagu mina, kes keelt 6pivad ning 3) valged hipid kes siia liiga kauaks pidama on jaanud. Viimased kaivad kergelt narvidele. Pidevalt tyytavad oma skunki ja coca jutuga. Sellid naevad ise valja nagu t6elised geoloogid ja taiesti targurpidi omadega. Taiesti rabalates ning a la linnud on pahe ja habemesse pesa teinud. Aah, las nad olla. Kohalikud ise h6ljuvad ringi yldjuhul rahvariietes. Meestel peas muidugi k6igil sombrerod. Korjavad kohviube ja k6plavad niisama kusagil magedes. Yks p6hilisi tegevusi tundub olevat puurisu kogumine - hommikul ja l6unal on k6ik kohad tadikesi ja onukesi oma risu pampudega tais. Imelik, paris suured kogused arvestades, et nad seda mitte kytmisele ei kuluta. Ilmselt siis tortillades tegemine n6uab palju kytust ;-)
(paar pilti)
PA250219.jpg
PA250217.jpg
PA250215.jpg

Fyysiline koormus siin linnas on paris hea. Nimelt on tanavad ca 30-35 kraadise t6usuga. Minu elukoha juures midagi erilist ei ole. Seega, kui tahan minna linna keskele, turule v6i paadisilla juurde, kus rahvas hangib, pean trampima ca kilomeetri m66da sellise t6usuga teed maest yles ja siis kilomeetri jalle samasugusest maest alla. Kojuminnes kordub k6ik vastupidises jarjekorras. Polegi ammu ennast liigutanud nii, et see jalutamine on mulle paris meeldima hakanud.

Pyhapaeval (tana siis) sai kaasa tehtud yks vaike matk kohaliku linna vulkaani otsa (siin on muidugi igal vaiksemalgi linnal oma vulkaan, iseenesest m6istetav ju?). Ja kes arvab ara, mis oli vulkaani nimi. Tubli, seekord vastas kiireimini Guido P6ltsamaalt. 6ige vastus on vulkaan San Pedro.
Anyhow, grupis oli 6 inimest (Iisreali poiss ja tydruk, Hollandi poiss ja tydruk, 1 kutt Zimbabwest ja mina) + kohalik giid. Matk algas kell 06 am. Kujutasin ette, et tegemist on sellise vaikselt sikk-sakis rahuliku t6usuga. Aga kus sa sellega. Tiba yle nelja tunni ronisime sisuliselt otse yles. Viimased 1.5 tundi nagime valja nagu NASA esimene ylekanne kuult - saapa pikkused sammud, nagu aegluubis. Damn see oli raske. Nagu ikka sellistes olukordades, m6tlesime ca 1/3 peal, et kohe j6uame kohale. Kottigi. San Pedro asub 1600 m peal, kell naitas tipus 2989 (kallis Maris kinkis). Raamatu andmetel 3000m. Ylevalt oli tore vaade kyll (paar pilti).
PA280248.jpg
PA280238.jpg
PA280250.jpg
Allatulek oli muidugi fyysiliselt kergem, kuid p6lvedele vaga tappev. Langus kestis 3 tundi. Kokku siis 7.5 tundi. Aga lahe oli tagant jarele m6eldes. Ja seltskond oli ka tore.

Sellega l6petame tanase ylekande tornidelinnast San Pedrost (nagu N6gel ytleb). Voolime ja maalime.

Adios

Posted by jakokruuse 13:23 Archived in Guatemala Comments (1)

Guate ehk Guatemala City

overcast 25 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Ahoi
Natukene aega viimasest updatest m66da lainud. Aeg m6ni rida kirjutada ja m6ned pildid lisada.

Lend NYCist Guatesse pidi minema JFKst kl 3 am, hilines tunni ning kestis 5 tundi. Kokkuv6ttes ysna magamata 66. Kell pool seitse hommikul olin kohal. Passikontrollis laks asi kuidagi liiga libedalt. Purssisin kaks s6na hispaania keelt, mille peale tadi naeratas ja templi passi lajatas - 6igus riigis viibida 90 paeva.

Lennujaamast 6ngitses mind valja vaga lahe taksist - umbes 75 aastane, ilma hammasteta, tutimytsiga ja iga-hetk-vajun-seibideks vana daewooga (tegelt vist ei olnudki vaga vana aga ilge ront). Hea asi oli see, et kutt raakis taiesti arusaadavad inglise keelt. Lasin ennast visata mingisse kohvikusse (Pollo mingi, a la kohalik McDonalds). Lugesin ja vegeteerisin seal paar tundi ning lasin siis vanal tagasi tulla, et ta mind toimetaks Kahude juurde. Nimelt sain Eestis olles kontakti yhe toreda Eesti perekonnaga, kes augustis kolisid Guatesse elama ja t66tama. Seega, lasin siis taksistil ennast Zona 16 viia, mis on vaga ilus ja luksuslik elurajoon. Taksist muidugi ahhetas ja ohhetas, et tema nii kardab, kuna pole kunagi selles Zonas kainud ja seal on ilge turva systeem jne. Vahepeak ei suutnud ma naeru tagasi hoida, kui taksist yritas yle intercomi seletada valvuritele, et mul on siin senjor Jako pardal, kes laheb perekond Kahude juurde. Parast 10 minutist selgitamist selgus,et olime vales elurajoonis, hihiii. Polnud hullu, leidsime kenasti yles. Kokku maksin ca 150 Q, mis on ilmselgelt palju, kuid ma tegelt andsingi talle rohkem, kui algul kokku leppisime. Kurss on 1 quetzal = 1,5 krooni

Pyhapaev sadam paev labi vihma ja seega istusime suure osa ajast lihtsalt Kahude kodus ja ajasime juttu. Kaisime korra ka supermarketis ning s66mas. Kahud elavad neljakesi - Juha, Kaja, tytar Katarina ning koer Morris. Vaga lahe, kylalislahke ja tore perekond.
PA220166.jpg
PA240195.jpg

Esmaspaeval sain Kaja autojuhi-turvamehega - Nery (neil nimelt peavad siin olema turvamehed, kuna ei ole harv rahvusvaheliste ettev6tete pereliikmete inimr66v) kaia telefonipoes, et soetada omale kohalik number. Sain numbri katte, kuid paraku selgus, et t66tab ainult Kesk-Ameerikas ja USAs. Seega jama nats. Katsun seda asja veel lahiajal uurida, akki ikka on veel mingi variant. EMT roaming siin ei t66ta.

OK, yhes6naga kolasin linnapeal ringi, kl6psisin m6ned pildid jne.
PA220167.jpg
PA220168.jpg
PA220170.jpg
PA220172.jpg
PA220175.jpg
PA220176.jpg
PA220177.jpg
PA220181.jpg
PA220182.jpg
Kargasin ka mingi suvalise bussi peale ja s6itsin ei-tea-kuhu. Igal juhul, mitte kohta, kus valge sell peaks 6lakoti ja kaameraga sattuma. Ca 3-4 minutiga olid mingid vaga kummalised tyybid mul ymber ja kukkusid vaikselt sikutama aga kotti endale. K6ttt. Kargasin jargmise bussi peale ja kihutasin sealt minema. Igal juhul, valge inimese ilmumine sellesse tsooni oli vaga suur yllatus kohalikele. Kui turvamees Nery'le seda jargmine paev raakisime, siis tegi ta igal juhul vaga yllatunud nao.

Teisipaeval siis kaisin vaatamas Guatemala reljeefkaarti. Paris lahe asi, ca 50 korda 50 meetrit Guatemala, kus kyll k6rgused on v6rreldes pikkusega kahekordsed. Siiski, ytleme nii, et see riik naeb valja nagu yks suur vulkaan. Neid on siin t6esti igal sammul. Parastl6nal kaisime Kaja ja Nery'ga Antiguas, mis on vana pealinn. Paraku sai see nii mitmes maavarinas kahjustada, et otsustati pealinn mujale kolida. Paraku yle 5 minuti seal ringi uudistada ei saanud, kuid tuli tohutu paduvihm. Seega, laksime s66ma hoopis. Kindlasti sebin ennast sinna m6neks paevaks tagasi lahiajal. Tundus vaga vinge koht, ja ilus muidugi.
PA240190.jpg

Kokkuv6ttes olen Guates tshillinud. Kahud on minu eest super head hoolt kandnud, s6idutanud mind siia ja sinna, toitnud, jootnud jne. Olen elanud nagu kuninga kass. S66kidest nii palju, et selle lyhikese ajaga, mis siin olen olnud, on tanava s66k osutunud taielikuks saastaks. Taiesti ilma maitseta tortilla mingi lihaga nt. M6ttetu asi (6 Q). Samas, olen keskendunud rohkem puuviljadele (5 Q), mida tanaval igal pool saada. God damn, ananassid on siin lihtsalt uskumatud. Ma ei ole kunagi mingi eriline ananassi fann olnud, Eestis s66n neid, kuid ise vist pole kunagi poest ostnud. Kui selliseid ananasse Eestist saaks, kui siin, Siis ostaks t6esti iga paev.

Samas, Kahude pool pakutud road on olnud lihtsalt v6rratud. Loomaliha, medium done - namm namm kui hea. Liha on siin nii mahlane. Super hea. Guatemalalased ise praktiliselt mingeid vyrtse ei kasuta - kui nyyd v6tta lihtsalt tykk liha ja maisijahust tortilla vahele see panna, siis v6ite ise arvata kuidas see maitseb. 6ige, sel polegi maitset.

Kliima tundub siin olevat vaga hea. Esiteks, Guate asub ca 1500 m k6rgusel. Ei ole vaga palav ja ei ole ka kylm. Ja seda praktiliselt terve aasta labi. Hetkel on kyll veel kohati vihma, oktoobriga peaks l6ppema vihmaperiood, 6igemini kohalike jutu jargi oleks juba pidanud olema l6ppenud. Nendest kolmest paevast on siis sadanud terve pyhapaeva ning nii esmaspaeval kui teisipaeval parastl6unal. Samas hommikud on vaga ilusad ja soojad. Ja ka vihm on soe nii, et pole yldse hullu ega probleemi.

Kolme paeva jooksul olen nainud linnas 2 v6i 3 valget inimest. See on mulle meeldib. Praegu ei ole muidugi ka turismi hooaeg. Antiguas oli muidugi rohkem, keele6ppijad.

Anyhow,t6mban nyyd stepsli valja. Nimelt asun teele Atitlani jarve poole, kuhu siis kavatsen m6neks ajaks pidama jaada. Esialgne plaan on minna vaikesesse linnakesse (pigem kyla) nimega San Pedro La Laguna. Nery viib mind kohe bussijaama, s6it ca 3,5 tundi, lisaks veel paadiga yle jarve 45 minti.
PA240204.jpg

Kahjuks ei j6ua hetkel pilte kenasti jarjestada. Topin k6ik yles, lahipaevil majandan korda ning korjan osad ara. Suure kaameraga olen loodetavasti saanud ka m6ned huvitavad pildid, kuid kahjuks neid ei nae veel niipea.

Adios

PS Siim. Igayks saab omale 2 passi. Pead vaid avalduse kirjutama (a la teine pass on Brasiilia saatkonnas ja hadasti on tarvis kusagile reisida). Yhe v6i kahe paevaga valjastavad lisapassi, paraku kehtib vaid 3 aastat.

Posted by jakokruuse 07:30 Archived in Guatemala Comments (0)

New York

sunny 24 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

No nii. J6udsin internetini (China Town). Windows on mandarini keeles nii, et suht. keeruline on jebida, kuid yritame hakkama saada. Net cafe on mingis keldris, kus ca 50 hiina teenagerit v6rgus mingit mangu mangivad. Tund maksab 2 $, mis on odav. Eile kasutasin korra mujal netti ja seal piisas 2$ ainult 10 minutiks.
Olen 3 paeva NYCis olnud. 66bimine on Manhattanil. Sugulane, Karina Krepp elab Manhattanil
PA200158.jpg)
(pildil tema 2 poega, Luca ja Kalev.
Tema 6de (jarelikult ka minu sugulane :) Kersti Krepp elab Hong Kongis, kuid ostis omale ka Manhattanile korteri k6rvalmajja.
PA190143.jpg)
(vaade korterist)
Seega siis 66bisin seal. Lisaks lendas NYCi sugulane Torontost - Kati, kellega paar paeva koos veetsime.
PA180137.jpg

Yldiselt midagi vaga olulist raporteerida ei ole. Siiski, yllatas ilm, mis on olnud vaga palav. Ma nagu millalgi vaatasin, et on ca 15-18 kraadi, kuid siin on olnud ikka oluliselt yle 20 kraadi. Mitte lihtsalt soe vaid kohati ikka palav. Imelik minu arust natukene. Teine asi on hinnad. Damn, peab t6dema, et aastaga on Eestis hinnad ikka hullult t6usnud. Isegi siin valjas s66mine on sageli sama v6i m6nikod isegi odavam, kui Eestis. Aasta tagasi tundusid NYCi hinnad ikka oluliselt kallimad, kui Eestis.
Tana tegin ka natukene yhiskondlikku t66d. Nimelt oli mingi yldine koristus/heategevus paev. Karina siis organiseeris yhes koolis seda ja ma panin ka ikka kaed kylge. Nt tegin komposti hoidla, vaga ilus tuli ja hiinlased kaisid imestamas ka, et kui kena asi sai, hihihiii.
Eriti midagi pildistada pole viitsinud ja just nyyd ilmnes ka mingi tobe asi, et travellerspointi piltide laadimisel on mingi kuupiirang. Krt kyll, tiblad. Ma oleks v6inud muidugi enne seda avastada, kuid k6ige peale ju ka kohe ei tule. Panen siia yhe pildi metroost
PA190149.jpg
ja yhe pildi mingist majast, mis tundus pildistamise hetkel paris kena
PA180135.jpg

Anyhow, 66sel lendan siis Guatemalasse, lend on kl 3 66sel ja peaks kestma 5 tundi. Kohaliku aja jargi kl 6 hommikul peaksin kohal olema.

Posted by jakokruuse 12:10 Archived in USA Comments (1)

Seljakoti sisu

Asjad, mida tasub kaasa võtta "väljaspool resorti" reisile

rain 5 °C

Kirjutan siia mõned asjad, mis minu jaoks olulised ning mis lähipäevil minu seljakotti sisenevad.

• Kõrge säärisega matkasaapad - hüppeliigese välja väänamine on väga lihtne ja võib tekitada vääääga suuri probleeme matkal olles;
PA120138.jpg
• Magamislina - hostelitest üldjuhul linu pole. Või kui on, siis miljoni inimese kehavedelikest plekiline ja üldse väga rõvedad;
• Sääsevõrk - väga hea asi kurjade putukate vastu;
• WC paber - suur osa inimkonnast pühib tagumikku vasaku käega või raamatu kaanega. Kui seda praktiseerida ei soovi, siis kulub ära;
• Lariam - väljaspool suurlinnu oluline asi, et Malaariat peletada;
• Antibiootikum - kriitilise tähtsusega asi. Pole vahet, kas saad mingi tundmatu infektsiooni, tekib hambapõletik või hingamisteede põletik. Ja neid tekib igal juhul, varem või hiljem (üldjuhul varem);
• Vaktsineerimispass - paljudesse riikidesse ei pruugi ilma selleta sisse saada. Kuuldavasti nt Panama (kollapalavik);
• Rahvusvaheline juhiluba - märkest "B kategooria juhtimisõigust" on üldjuhul väga vähe abi, kui see Eesti keeles on. Probleemi saab küll pea alati mõne $ lahendatud, kuid kasulik siiski omada jamade vältimiseks;
PA1201351.jpg
• 2 passi - näiteks tsiklit laenutades hea lahendus. Sageli küsitakse pass panti ja kui kasvõi kriimu teed, siis nõutakse hinge hinda, kuna pass hoiul ja nad teavad, et ilma passita on sul keeruline reisida;
• Passikoopiad (20 tk) - hostelites, piiril jne töötab alati ning säästab aega ning raha (a la, koopia tegemine maksab 1 $ või meil hetkel tahm otsas);
• Passipildid - viisade jaoks vajalikud;
• Väike digikaamera - et tulistada puusalt ja kiiresti midagi ütlevaid mõttetuid pilte;
• ID kaardi lugeja - kui peaks olema tarvis mingeid avaldusi või muud janti allkirjastada ilma Eestisse tulemata (või hääletada);
• Nikon F50 vanakooli filmikaamera - et saaks ka slaide teha (paraku on meelepärane peegel digi minu jaoks hetkel liiga kallis) ja pole väga kahju ka kui ära kaotan/võetakse;
• Üleminek/pistik - et saaks igasugu nodi laadida, kuna stepsel tiba erinev;
PA120140.jpg
• Kompass - vaieldamatult hea abimees. Lugematu arv kordi olen ka linnades marssinud täpselt vastassuunas omades ise kaarti. Väga lihtne õige suund leida;
• Matkanuga - väga hädavajalik abimees, et teha kiirremonti millele iganes - püksilukk, mootorratta gaasitross, laelamp jne;
PA120136.jpg
• Lukk - kui rendid tsikli, siis hea kasutada. Laialt levinud süsteem, et sulle renditakse tsikkel, mis nt öösel (tagasi) varastatakse ja siis sult veel mingit pappi hiljem nõutakse kahjude katteks;
• Pealamp - abiks sageli, sest ega siis kõik inimesed maailmas ei saa 24h elektrit tarbida - generaatorid töötavad ainult mõned tunnid päevas;
• Duct tape - ilmselt minu jaoks üks olulisimaid asju. Matkanoaga koos moodustavad võitmatu tandemi igasugu asjade ajutisel parandamisel;
PA120137.jpg
• Haaknõelad - et saaks riideid hädakorras lappida (nt varruka tagasi kinnitada);
• Märkmeplokk - vajalik, et ennast arusaadavaks teha või siis vajalikku üles kirjutada (bussiajad, peatuste nimed, ristmikud, linnad, telefoni numbrid jne).

TOP5 moodustavad minu jaoks (järjekord suvaline) – matkanuga, duct tape, krediitkaart; pass ja kompass

Posted by jakokruuse 11:31 Archived in Estonia Comments (4)

Testing 1,2,3

kuidas see nüüd käibki ...

sunny 20 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Esimene sissekanne. Katsetan, kuidas see asjandus üldse töötab. Ei ole siiani olnud au oma blogi pidada. Esimese ülekande lõpp.

Täiendus 02. detsember 2007. Panen igaks juhuks siia oma kontaktid ka:
E-post: jako.kruuse@gmail.com
Facebook: Jako Kruuse
Mobiil 1: (502) 5111 6008 (Guatemala nr, Eestist vist võimalik helistada lauatelefonilt, mitte mobiililt)
Mobiil 2: (372) 5063 361 (EMT nr, Guatemalas puudub roaming)

Posted by jakokruuse 06:37 Archived in Estonia Comments (1)

(Entries 46 - 53 of 53) « Page 1 2 3 [4]