A Travellerspoint blog

Beibi alpaaka

sunny 24 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

"Senjooor, beibi alpaaka. Guud praiss, õunli for juu. Piktsö meibi?"
Umbes selliste filosoofiliste vestlustega alustavad viimasel ajal juttu igasugu mutikesed tänavatel ja ka igal pool mujal. Krdi alpaaka, see näeb veel lollim välja kui lammas. Teengi ettepaneku edaspidi kasutusele võtta väljend: " loll kui alpaaka" senise lamba asemel.

Aga nüüd siis lendan jällegi vana hea ajamasinaga tagasi eelmisesse nädalasse, et jätkata sealt, kust muna maha kukkus. Nii, kuna jutujärgi oli tegemist mingi õnnetusega, siis tuli meie Arequipa buss alles kl 1 öösel kella 10 asemel. Nojah, jõllasime seni telkut. 10 tundi kohalikega koos loksumist "economica" klassis ja juba olimegi kohal Arequipas. Tegemist siis oluliselt suurema linnaga, kui viimasel ajal nähtud. Ja päris ilus on ka linn, jällegi meenutab tiba Havannat. Keskplats jne. Turiste muidugi on üsna palju ja kogu asi keerleb ka turistide ümber. Üldse peab ütlema, et Peruu on ikka üks turistiderohkemaid LA riike, milles käinud olen. Eks ta ole loogiline ka - neil ju mingi klots kusagil võsas, matsu pitsu või pitsu matsu või midagi sarnast. Ja turistid miskipärast tahavad hirmsasti seda näha. Lollakad sellised, no ei tea mis seal vahtida on. Minge vaadake parem Naissaarel või Saaremaal lõhkilastud Vene bunkreid.

P5182017.jpg

P5182016.jpg

P5161946.jpg

P5182015.jpg

P5161954.jpg

P5161949.jpg

Aga, Arequipa lähistel on nimelt üks üsnagi jurakas kanjon. Räägitakse, et suurim/sügavaim või mis iganes. Gran Canyon USAs pidi väike pragu olema sellega võrreldes, hihihiiii. Ja eks meilgi oli hirmus soov minna mõneks ajaks seda uudistama. Uurisime ja puurisime ka varianti rentida tsikkel ja sellega minna, kuid ega erilist valikut ei olnud, aega suht vähe ja samuti taheti raudruuna eest üsna soolast hinda saada. Saatsime pikalt ja otsustasime hoopis bussiga siiski minna. 3 h ja 12 soli.

Chivay on siis linn, kuhu buss meid toimetas. Tegemist väga pisikese külamoodi linnakesega, mis 3500 m peal asub. Ja kohe olid muidugi vastas bussijaamas mingid mutikesed oma loomadega ja jutuga "beibi alpaca, piktsö?" Ei taha, tõmmake uttu! Juba bussisõidu ajal närisime natukene koka lehti, kuna tee läks vahepeal 4700 m pealt ja seal hakkas ikka jõud kehast üsna kiiresti kahanema. Ja ega see 3500 m peal ringi tatsamine ka ilma aklimatita mingi tükk kooki ei ole. Linnake ise meenutas mulle natukene kunagist koduküla Guatemaalas - San Pedrot, kus kõik kõiki alati tervitavad tänavatel, loomad igal pool ringi sebivad jne.

Et trekkimisega algust teha, võtsime ette mingi kohaliku künka, mis meid mõlemaid ikka alguses väga läbi võttis. Siiski, pärast mõningat sisseelamist ja ventileerimist hakkas mootor enam-vähem harjuma kõrgusega ja õnnestus jällegi normaalseguga edasi sõita. Pärast ronimist turgutasime ennast veel Matega (koka lehtedest tee), et sooja saada ja tiba kõrgusest tingitud vässat eemale ajada. Pärast päikese loojumist muutub see kohake kaunis külmaks nimelt. Ja kaunis külmaks all mõtlen ma seda, et temp langeb alla nulli ja hommikul on lombikestel jää peal. Tegemist on äärmiselt kuiva regiooniga + kõrgus ka normaalne mis kokku annabki siis öösiti suht OK troopilise temperatuuri. Öö veetsin mina igaljuhul matkapükstes ning 3 paksu teki all. Kuradi palav hakkas hoopis ja Siir naeris veel mitu päeva mind :-)

P5171974.jpg

P5182000.jpg

Järgmisel hommikul ajasime ennast varakult üles, et teha väike matk/jalutuskäik. Kollektiivoga sõitsime naaberkülla ja siis kõmpisime sealt mõne tunniga tagasi. Väga tore jalutuskäik oli ja palju sai pilte tehtud. Imeilus loodus ja rahulik, täiesti gringovaba. Tiigreid ja lõvisid ei näinud, kuid kärbseid ja kaktuseid see-eest ohtrasti.

P5181993.jpg

P5182011.jpg

Ja seejärel oli juba aeg koon jällegi Arequipa poole tagasi seada, et sealt ööbuss Cuzcosse võtta. Seekord sai võetud "ejecutivo" klass (eelmine kord lihtsalt polnud). 50 soli ja 10 tundi. Siiris tekitas nati elevust bussijaamas näpujälje võtmine ning iga sõitja molu filmimine. Mulle oli see tuttav varasemast ajast. Bussiks siis vana hea kahekordne "Marcopolo", mis Venetsueelas ja Kolumbias juba nii koduseks sai. Lisana oli õhtusöök ning saun ning väga täpne väljumine ja saabumine. St temperatuur salongis oli vist küll 35, sest ma olin igatahes täiesti higine ja eriti magada palavuse tõttu ei saanud. Damn, alati on mingi jama nende luks bussidega. Venetsueelas olid nad hirmus külmad, nüüd siis vastupidi. Hirmutasin Siirit ka enne, et buss on kindlasti jää külm ja tuleb kõvasti riideid selga panna. Oli ta jee külm, dzõuk.

Hommikul kl 6 aeti meid siis bussist maha ja teatati et oleme saabunud Cuzcosse. Aga sellest, mis Cuzcos sai, kuuled juba järgmisel korral. Eeldusel et ma muidugi viitsin sellest üldse kirjutada. Nüüd aga lähen otsin mingi normaalse koha, et vaikselt valmistuda homseks Meistrite Liiga finaaliks!!! Go Chelsea!!! Go Chelsea!!! Go Chelsea!!! Sa võid ka õlle külma panna.

Posted by jakokruuse 12:21 Archived in Peru

Email this entryFacebookStumbleUpon

Table of contents

Comments

Jako, different folks, same shit :)

Hiinas oli ta´pselt samamoodi, ainult et baby alpaka asmel olid hiinabeebid, ilusti istumas pulga otsas kantavates korvides. Mutid karjusid muidugi juba kaugelt, et tee pilti, tee pilti..

Alar

by Alar

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Enter your Travellerspoint login details below

( What's this? )

If you aren't a member of Travellerspoint yet, you can join for free.

Join Travellerspoint