A Travellerspoint blog

Kus on mu kapiuks? ... ja kingapael?

sunny 35 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Tere kallid Keskerakondlased! Mõni rida teile "Kesknädala" tarbeks.

Eelmine laupäev sai siis tehtud otsus, et jäetakse turnimine küngaste otsa ära ja minnakse hoopis rannaliivale. Ikka rasket lesimise ja vees hullamise tööd tegema. Selgus, et pole ikka peaaegu kuu aega randa juba näinud. Damn. Pühapäeval siis hommikul 5 paiku bussijaama, siis ca 12 tundi bussitamist ja kohal ma olingi. Et kus? No Canoas muidugi, kus siis veel. Rannikul.

Kuna Canoas on vägagi muljetavaldavad lained, siis ei saa ma üldse aru, et miks seal surfaritel olla meeldib? Ei tea, väga palju oli neid seal. Meenutas tiba nagu El Salvadoril veedetud aega. Ja nad oma ülbusega lausa nii kaugele läinud, et peavad seal aeg-ajalt mingeid suurejoonelisi maailmatasemel võistlusi isegi. No on loodrid, ma ütlen.

No ja ega ei saanud ju esisurfar Kruuse samuti kaua liival lesida vaid oli jällegi tarvis kapiuks laenutada, nöör jalakülge siduda ja lainetesse tormata. Ja kuna surfikogemused on ju nii suured, siis oli loomulikult tarvis ikka tõusuga proovima minna, mitte mõõnaga nagu enamus normaalseid gringosid. Paraku osutusid lained ja hoovus ikka nii kuradima võimsaks, et ei saanud korralikult valgest veestki edasi. Esimese katse peale lendas kapiuks jalaküljest minema (ütleme nii, et siukse asja eest võib ikka korralikult vasta hambaid saada surfatite käest), sest köis läks pooleks. Tädi Rum-pumpelit meenutav rentinik lahendas probleemi kiirelt ja operatiivselt - jämedama pruuni kingapaelaga :-) Paraku ei saanud ka järelkatsetel ühtegi korraliku etteastet. Jäigi sinnapaika see. Raske südamega otsustasin edasi pikutada, lugeda, krevette nosida ja õlut juua. Vastik, oi kui vastik ma ütlen.

Canoa oli iseenesest päris lahe kohakene. Rand (ja ega siit allapoole vist üldse) pole see, mis ikka Kariibi ääres 4 kuud nähtud, kuid samas lained jälle vägagi head ja võimsad. Ja vesi soe ning kena liivapõhi ka. Ja õhtuti on ka lahedaid bambushütt-baare igal pool, kus 1 dollari eest häpi-aüöril igasugu halbu kokteile võib limpsida. Ja pärast on öödiskod. Tulid jälle rannaajad meelde. Ja reggae aitas ka sellele kõvasti kaasa.

P5061779.jpg
(rannavutt)

P5051747.jpg

P5041735.jpg

Kolmapäeva hommikul lõin kannad kokku ja tõmbasin minema, et 10 tundi hiljem Quitos jälle olla ja sõber Em-Si Pähkliga (McNutt) õhtust süüa. Tal oli mingi sõbranna ka kaasas ja seega õhtustasime Quito uues linnaosas (täis baare, restorane, gringosid ja kohalikke yuppisid) ühes kenas Argentiina restoranis kolmekesi. Kusjuures pidevalt tehakse igasugu uhkeid pakkumisi kokaiini ja muude ravimite omandamise osas. Väga avalikult käib see asi seal Mariscalis ikka.

Neljapäeva peale olid aga pandud väga suured lootused. Nimelt oli mingi väike võimalus, et hommikul ajab mind üles hotelli admin ja teatab, et teid ootab all perekond Voitkad. No umbes nii läkski, kuigi ärkasin juba ise enne üles. Aga perekond Voitkadega õnnestus tõesti kokku saada ja selle üle oli mul ikka hirmus hea meel. Kurat, mul on neid kalleid külalisi ikka siinkandis päris palju käinud, kuid ikkagi on alati nii hea kokku saada sõpradega. Ja seda eriti teisel pool suurt kera. Superluks ma ütlen!

Veetsime Voitkadega koos toreda päeva. Kahju, et ainult ilm kehv oli - päike paistis ja palav oli ka, üldse mitte see Quito, mis varem oli olnud. Kuigi mul oli juba Voitkade saabumisest nii hea meel, tegi üks täiesti suvaline tädi mu tuju veel paremaks, kui ta mulle fotoaparaadi kinkis. Selguse mõttes peab muidugi ütlema, et kõigepealt otsustas ta selle siiski minu taskust oma tasku toimetada ilma minult küsimata. Ühesõnaga, mingi mutt arvas, et mul on ikka veel liiga palju asju ja ma olen tohutust asjade omamisest nii õnnetu, et kindlasti on tarvis mind rõõmsamaks teha ja minu digifotokas fliisi taskust ära varastada. A ma kahjuks märkasin, et mingi tädi käib imelikult lähedal järgi ja siis ühel hetkel tundsin, et midagi, mis enne vastu jalga tolgendas enam seda ei tee - fotokas. Märkasin siis tädi eemale jalutamas ja jooksin järgi ning võtsin tutist kinni. Pärast teist küsimist võluski hea inimene taskust minu fotoka ja ulatas selle mulle tagasi ning soovis kõike head. Krt, ma olen ikka tõesti hooletuks muutunud siin. Nüüd tõstsin igastahes oma sekjuuriti levelit rohelise pealt kollase peale. Ei taha, et mu aluspüksid ja sokid ka ära varastataks.

P5081802.jpg

P5081795.jpg
(kurikuulsa hotelli "Huasi Continental" numbritoa 204 rõdu)

P5081798.jpg

P5081808.jpg

P5081811.jpg

P5081812.jpg
(kahjuks ei saanudki sellist pilti, kus me kõik kolmekesi peal oleksime :-(

Õhtul koos väikesed kokteilid jällegi Mariscalis ja siis oli minul juba aeg ööbuss Ecuadori ja Peruu piiri poole võtta. Nii lühikeseks jäigi meie trefunks Voitkadega, kuid siiski oli see oluliselt parem, kui mittekohtumine. 10 taala ja 12 tundi Panamericanaga. Oli oksevaba buss õnneks, kuig üsna täis, väikese istmevahega ja palav. Eriti ei maganud, kuigi kõige hullem ka polnud.

Täna hommikul kl 12 ulatus mulle Peruu migratsiooniametnik käe, et "teretulemast Peruusse". Enne seda oli muidugi kerge tsekkamine raamatutest ja küsimine kolleegidelt jalgpalliklubi "Eesti" ja viisa vajaduse kohta. Väike valuutavahetus, nüüdsest kasutan ma siis Sole, uusi Sole st. Ma arvan, et kurss on ca 1 $ = 3 Soli vist.

Hetkel istun Peruu piirilinna Tumbes'e arvutiurkas ja naudin pärast Ecuadori jälle suht head netti. Teen samas ka aega parajaks, sest mul 4 tunni pärast lend Tumbesest Limasse (128$). Nimelt Limasse, sest tarvis veel häid ja kalleid inimesi kohata. Veel ja veel! Kui kõik sujub, siis peaksin juba täna südaöö paiku hea sõbra Siiriga kohtuma Limas. Ja homme on suured plaanid kodanik Sillaotsaga (Eesti aukonsul Peruus :-) ka kokku saada, et maailma asju arutada. Ajeeee!

Nüüd on küll kõht nii tühi, et rohkem ei jaksa kirjutada. Lähen otsin midagi süüa, merisiga loodetavasti ;-) Kes seda teab, millal järgmine postitus allakirjutanult tuleb. Kindlasti on jälle kõvasti ringi traalimist ja netti väga ei jõua.

Aga lörtsi teile (kuigi see vist ei pea enam paika Eestis osas?)

PS kodanik Voitkade seiklustest saate muuseas lugeda siit. Nad kuradid läksid (spetsiaalselt minu õrritamiseks kindlasti) täna hommikul Galapagosele. Tõprad!

http://voitkadindias.travellerspoint.com/archive/052008/

Posted by jakokruuse 11:37 Archived in Ecuador

Email this entryFacebookStumbleUpon

Table of contents

Comments

Ahh room 204......many a Cuba Libre drunk there...

by maktimusk

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Enter your Travellerspoint login details below

( What's this? )

If you aren't a member of Travellerspoint yet, you can join for free.

Join Travellerspoint