A Travellerspoint blog

Kiito

ehk: "Oh päikesejänku (Kuradi isamaaline siga! Kõnts selline! Värdjas, raisk!) kus sa küll oled???"

rain 17 °C
View Ladina-Ameeria on jakokruuse's travel map.

Asjalood on nüüd sellised, et kuna väljas hakkas jälle sadama, siis otsustasin viimases hädas netti tulla, et sulle seda jura siin kirjutada. Üldiselt ongi viimased 10 päeva olnud tunne nagu oleksin juba kodus Eestis. Sajab iga päev ja temperatuur on ka 20 ringis või madalam. Sõnaga, lühikesi pükse pole jalga saanud pikemat aega ja jopp ja/või fliis on ka kogu aeg seljas. Andid ikkagi, 2800 meetrit. Kuna pole vist 10 päeva midagi üllitand, siis pean vist jälle 2 posti korraga laskma, muidu läheb liiga pikaks. Et alustaks siis Quitost.

Piiriületus Kolumbia ja Ekuadori vahel läks probleemideta, kuigi tuli piiripunktis ootamise rekord Kolumbia poolel. Ilgelt pikk saba oli ja ainult 1 onuke pressis plärakaid passidesse. Vist 1,5 tundi sai seistud. Aga samas, sai sabas juttu puhutud mitme gringoga, kellega koos siis ka Quitosse otse põrutasime.

Esimese asjana tabas mind täielik hinnashokk. Nimelt taheti bussipileti eest Quitosse 3 taala 50 senti!!! Röövlid, krt! Tegelt otse vastupidi. Põhimõtteliselt sõidaks nagu tasuta, sest sõit oli 5,5 tundi pikk. Kolumbias oleks sellise sõidu eest pidand vähemalt 20 taala maksma. Et päris märkimisväärne vahe või nii. Ja buss oli ka täitsa OK, kuigi mitte päris nii hea kui Venetsueelas või Kolumbias.

Nagu öeldud, haakisime gringodena ennast teineteise külge, et seltsis segasem oleks. Üks Austraalia poiss oli nimelt Quitos hiljuti olnud ja pakkus välja kohe ka mingi majutusasutuse. Ja sellega anti muidugi järgmine obadus pallidesse. Omanik küsis nimelt toa eest tervelt 3 taala, kaabakas selline. Jällegi ei suutnud aru saada, et kuidas ikka nii odav saab olla, kuigi ega ma väga kaua ei viitsinud ka talle vastu vaielda ja rohkem pakkuda. Ja suure õlu eest küsiti ka tervelt 80 senti ning komplektõhtusöögi eest 1,20. Komöödia. Siin riigis on võimalik alla 10 dollari päevas iseenesest hakkama saada. Kusjuures õlu on üle pika aja väga maitsev, Pilsener on mu lemmik. Aga meelikõditav oli mõnus rahehoog, mis kogu maa valgeks korraks tegi. Korraks siiski.

P4251590.jpg

P4251592.jpg

P4251601.jpg

Järgmisel päeval oli kohe hommikul tarvis lennujaama ennast sebida, et kallis sugulane Markus sealt ära noppida. Ülesande esimise poole lahendamiseks kasutasin trolli (muuseas palju korralikumad kui Eestis) ja bussi. Imekombel hilines lennuk vaid 15 minutit, mis on siinkandis ikkagi ebaharilik. Ja ennäe imet, tassiski lennumassin professor Timuski kenasti Quitosse.

Kohe algul tekkis ühisplaan, et tarvis oleks heas asukohas (vanalinnas) uut majutusasutust, millel oleks toas rõdu. Seal on nimelt jube hea istuda, kuuba liibret luristada ja siis vaadata ümber toimuvat. Ja üsna ruttu saigi vastav koht leitud, Huasi Continental, rõduga tuba 16 taala. Kohe samal õhtul õnnistas meid oma külaskäiguga ka Hr Hamilton - tuttav Guatemaala päevilt, kes nüüd Quitos elab.

P4251594.jpg

Noja sealt edasi veedetigi koos üsna märkimisväärne osa päevadest rõdul istudes, jooki limpsides ja juttu ajades. Sama argument jäigi sisuliselt ainukeseks järgnevate öömajade otsimisel.

Et televaatajal ei tekiks tunne, et rallipaar ainult logelemisega tegeles, annan ka lühiülevaate muudest sündmustest, millega Quitos aega tapetud sai. Purki sai võetud kohalik katedraal, mis küll päris valmis polegi veel saanud ja ilmselt ei saagi. Tegemist siis esimese katedraaliga minu repertuaaris, mille puhul teatati, et kahjuks sisse ei saa, kuid tornidesse küll. Johhaidiii. Mida paremat võiks veel tahta? Tavaliselt ju vastupidi, et tornidesse ei saa aga minge vahtige neid kujukesi seal sees ja põletage mõni küünal. Oli väga muljetavaldav ja meile mõlemale meeldis atraktsioon väga. Soovitan sullegi kallis sabaga sõber.

P4251626.jpg

P4251637.jpg

Ja linnapeal (vanalinnas siis) on ka päris märkimisväärselt kingatalda kulutatud. Jaa, pole midagi öelda. Ilus linn on, kuigi see krdi vihm ja udu käib kergelt juba närvidele. Ja muidugi oli tarvis ka järgmine telefeeriko ligi võtta, et trossiotsas rippuva kuudiga jälle mäkke rühkida. ... ja vot kus sealt alles avanes vaade, auuuuu. Mitte midagi peale enda käte ja jalgade polnud udu tõttu näha. Lahe. Aga oli seda 4 taala ühe pika ja sügava vaidlus/arutelu ning hea matka tõttu igati väärt.

Eile, st reede õhtul sai siis ka Quito uut linnaosa külastatud. Seal pesitsevad nimelt enamus gringod. No ma ei tea, ma seal küll ühtegi ööd veeta ei tahaks, kuigi ööelu on vägev. Tegime nö hüvastijätu õhtusöögi ja mõned dringid. Ja arvake ära (Guido, ära sa seekord ütle), mida siis ka tarbiti? Loomulikult, ikka merisiga, mida siis veel (sry kõik väikesed poisid ja tüdrukud, kellel teil Junnu, Liisi või Mäku nimelised merisead kodus on). See nimelt siinkandis üks rahvusroog. Ja ilusti moodustus söök eluka peast ning kahest koivast. Ma pean ütlema, et mulle see elukas meeldis ikka kohe väga, väga. Markusele ka, kuigi mitte nii palju, sest tema oli lapsena omanud merisiga nimega Moby. Ja kuna minu eluka paljaks poleeritud pea, millest kaks silmakest vaatasid talle koguaeg otsa, tegi teda rahutuks, siis viimase koiva toimetas ta siiski minule. Loomulikult kadus see kiiresti minu kõhtu.

Nojah, hommikul saatsin siis kalli külalise lennujaama ja üsnapea seadsingi sammud netti. Hetkel lugu selline, et oli suur tahtmine homme siin väike 5000 m tipp võtta. On ju siin kõrgusel aklimatiseerutud juba pikemat aega. Paraku ei ole mul taskus piletit ega ka suusõnalist lubadust, et ma homme võiksin lumiseid tippe näha ja seal tatsuda. Ei teagi mis teha, tõenäoliselt lähen homme-ülehomme hoopis rannikule, et natukenegi oma konte ja nahka päikesekäes soojendada, kuigi siis ei saa jälle hiljem seda tippu võtta suurte kõrguste vahe ning laheda peavalu tõttu. Häbematult palju aega on juba külmas ja vihmas veedetud. Aga järgmine neljapäev pean Quitos tagasi olema, et kallid sõbrad - Voitkad vastu võtta, nendega koos ehk mõned õlled teha ja siis juba hakata Peruu poole rühkima. Ja selleks on mulle ka ainult 1 päev antud, et siis juba Siiriga edasi tuuritada koos.

P4271697.jpg

(tangopaar Quito tänavatel)

... väike lisa ka. Sulle seda jama kirjutades arvas keegi hea inimene, et kindlasti oleks tarvis kodanik Jako jalavaeva kergendada ja tema kandamit tiba vähendada. Ühesõnaga, liigun visalt aga kindlalt õnnele lähemale, sest asju jääb mul üha vähemaks ja vähemaks. Nimelt, ilusat rohelist õlakotti mul enam ei ole. Ja otseloomulikult ka mitte selle sisu. Ega seal eriti midagi polnudki, kuid kahest CD plaadist, kus peal olid Kolumbia ja osad Venetsueela pildid, on küll kahju. Ning minu vaktsineerimispassist ja sukeldumise logiraamatust ka. Mnjah, tunnengi ennast juba tüki võrra õnnelikumana.

Jääge kuradiga! nagu Nõgel ikka tavatses öelda.

P5021812.jpg

(Indiana Dzõuns)

Posted by jakokruuse 10:59 Archived in Ecuador

Email this entryFacebookStumbleUpon

Table of contents

Comments

Kas 2800 peal vaja juba koka-lehti ka närida? või toimib su mootor ka ilma määrdeta..

by are999

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Enter your Travellerspoint login details below

( What's this? )

If you aren't a member of Travellerspoint yet, you can join for free.

Join Travellerspoint